GOODNEWS TV I Tiit Trofimov: enesearenguga ei tasu oodata hetkeni, kui oled raskes kohas
Enesearengu teejuht, meditatsiooniõpetaja, vaimsete suurseminaride ja vaimse tervise väereiside korraldaja, ekstaatiliste alkoholi vabade tantsupidude maaletooja ning raamatu „Lõpp on algus“ autor Tiit Trofimov rääkis oma suurseminaril „Lõpp on algus“, kuidas tõsta oma igapäevaelu kvaliteeti. Sealhulgas: kuidas leida enda sisemine jõud ning tasakaal ja olla kohal hetkes; miks tekib kehamälu ja kuidas sellest vabaneda ja mida teevad vabastamata emotsioonid meie kehaga.
Enesearenguga ei tasu oodata hetkeni, kui oled raskes kohas
Tiit tõdes, et tihti vabatahtlikult ei taheta enesearenguteele sattuda, vaid elu ise lükkab meid. Tavaliselt tõukab enesearenguteele see, kui lahutatakse, tööalaselt on negatiivsed muutused, mõni haigus tõukab sinna. Muidu ei ole motivatsiooni.
Õnneks on see muutumas. „Näen ise, et eriti noorte seas on populaarseks muutunud mindfulness teema ja 20-aastased noored ei oota „keskeakriisi“ ära, kui enda sisse vaadatakse,“ tõdeb ta.
Ta usub, et varem või hiljem hakkab sisemaailm meid trigger’dama ja jõuame nagunii selleni. Kui meie sees on kinni rasked tunded ja tunneme iga päev pigem kannatust elu üle, tõmbab see ligi ka kannatusi. Seetõttu tasuks end arendada, et asjad elus paremuse poole liiguks ja tõmbaks ligi rõõmu.
Elus peaks olema rohkem lõõgastust
Esimesed enesearenguteemad algavad pihta raamatutest. Lugedes mõne raamatu läbi tekib ahaa-efekt ja inspiratsioon, et hakata iseendaga tegelema. Tiidu esimene enesearenguraamat oli Robin Sharma kirjutatud „Munk, kes müüs maha oma Ferrari“. See on lugu tippjuristist Julian Mantle’ist, kelle tasakaalutu elustiil viib peaaegu saatusliku infarktini rahvast täis kohtusaalis. Kehalise kokkuvarisemisega kaasnev hingeline kriis sunnib teda oma olukorda ausalt hindama ja otsima vastuseid elu põhiküsimustele.
Ka Tiit sai aru, et ei ole okei palju kiirustada ja end läbi põletada. „Ma ise toon igasse päeva lõppu juba oma viis aastat tasakaalustavad energiat. Kui päev on intensiivne, leian päeva lõppu midagi lõdvestavat,“ rääkis ta ja lisas, et näeb, et me kipume pingutama 95% ja lõdvestama 5%.
Ka suurfirmad kunagi panid rõhku motivatsioonikoolitustele, et saavutada rohkem tulemusi, et kasvada. Aga inimesed põlevad nii läbi. Nüüd on hakatud mõtlema rohkem sellele, kuidas inimesi rohkem lõdvestada ja anda praktikaid, kuidas oma närvisüsteemi rahustada.
„Kui oleme väsinud, üle töötanud ja tundeid edasi alla surunud, siis kui keegi ütleb mingi vale asja, võib see tekitada tunde, et tahaks pursata viha välja,“ nentis ta ja lisas, et see ongi selle tagajärg, mis meie sees toimub.
Praktika kohaloluks
Seda praktikat teeb Tiit hommikul ärgates ja õhtul magama minnes. „Päeva jooksul oleme palju mentaalses tegevuses ja unustame kontakti kehaga ära. See on põhiline probleem, miks ärevus tekkima hakkab,“ ütles ta ja lisas, et kui teed kohalolupraktikaid, hakkad end kogu aeg vaatlema. Ta ütles, et meditatsiooni olulisim osa ongi õppida end vaatlema.
Kõhuhingamine on tema sõnul kõige alus. Kui sa õpid hingama, rahustab see keha ja aju.
- Kui sa ei suuda kohe tervet keha kaasata, vii teadlikkus ainult kõhuhingamisele
- Pane silmad kinni
- Hinga sisse ja tunne, et su kõht liigub välja
- Kui hingad välja, liigub kõht sisse
- Tunneta, et kõht läheb nii sügavale, et läheb õõnde
- Võimsam on, kui teed ninaga sisse hingamise ja suuga välja hingamise
- Võid panna ühe käe ka kõhu peale, et tuua rohkem tähelepanu kõhuhingamisse
- Tee sisse- ja väljahingamise lõpus 2-3 sekundit paus
JÄLGI TIIDU TEGEMISI INSTAGRAMIS!
View this post on Instagram
