ILGELT IGAV SAADE! Igavaim heade uudiste saade kolme hooaja jooksul

Seekordne Kuma Raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saade kipub igavaks muutuma, sest stuudios on vaid saatejuhid Mati Palmet ja Monika Kuzmina ja ei ühtegi külalist. See kutsub esile dialoogi: “Tuleb igavaim saade kolme hooaja jooksul!” ohkab Monika. “Ma juba tukun!” nendib Mati. “Meil on alati koos igav!” Monika vastus: “Kaks igavlevat saatejuhti teevad kõige igavaimat saadet!” Enne kui asi liiga igavaks muutub, soovitab naissaatejuht: “Hakkame vanaema kombel mingit juttu veeretama!” ja asi lähebki käima: kolleeg tahab rääkida ajakirjandusest ja spordist ning Monika soovitab võtta ette Elu24, mis Mati arvates tähendabki igavust.

Selgub, et Monika südant soojendab Elu24 lugu teemal, et mis ühendab pangajuht Priit Põldojat, vandeadvokaat Jüri Sirelit ja spordikommentaatorit Marko Kaljuveert. Viimane nimi tähendab ilmselgelt golfi ja ajakirja Golf uut numbrit, mida meelelahutusportaal on vahendanud, kuigi Mati arvab vahepeal, et kõik härrasmehed on kusagilt kõrge koha pealt kinga saanud. Monika rõõmustab, et golf on ka Elu24 veergudele jõudnud, mis tähendab, et see ala polegi nii igav. Mõlemad saatejuhid meenutavad oma õpetajaid, kes ei pidanud ka bioloogia ja matemaatikat kuidagi haigutamaajavaks.

Kui aga spordist rääkida, siis Paide-Türi jooksu tõttu on Kuma teinud palju jooksusaateid ja andnud välja ajakirja ning rajalgi juhtus sündmus, mis Monika sõnul on hoiatuseks, et ka spordiga tuleb olla mõõdukas. Mati jutustab sellest, et üks favoriitidest Anti Noot vajus 1,3 kilomeetrit enne finišit kokku, lebas südamejuhtmetega algul kraavis, siis turgutati kiirabiautos üles, sportlasehing tahtis jätkata ja joksja kindlustaski endale koha tabelitesse. Raadiomees leiab siit häid momente — kui Andil poleks terviseriket olnud, oleks Roman Fosti esikoht olnud ohus ja Mukunga Wachira poleks üldse pjedesaalile pääsenud. Edasi läheb jutt Jürgen Ligile, kes jooksis maagilise tunni sisse ja siis tahab Monika teada, kuhu jääb talle lubatud südamekujuline medal — kaunis daam on ju tuntud südamete kogujana ja selline talle lubati. Mati sõnul on see alles tegemises, kuid jõuab kindlasti temani, nagu ka kõigi nendeni, kes jooksu lõpetasid, aga auhinda ei saanud, ja siis saab positiivitar rääkida, kuidas ka tema jooksmas käis. Üldiselt läks Järvamaa popim jooks korda ja rahvast tuli kohale rohkem kui oodati.

Monika räägib, kui väga meeldisid talle Kuma jooksusaated, eriti intervjuu Alo Aasmaaga, mis näitas, et poliitik on ka normaalne inimene. Mati sõnul polnud jooksupäev Alole lihtsalt see õige päev ja ta peab ka Jürgen Ligit õigeks sportlaseks, sest too käib igal pool jooksmas ja tema tarvis tulekski teha pikem distants Paide — Türi — Paide. Siis minnakse tagasi ajakirja Golf juurde. Monika tõdeb, et 2,5-aastase ilmumise järel hakkab ajakiri just selliseks kujunema nagu ta ette kujutas ja selles on lugusid ka neile, kes seda ei mängi. Mati arvab, et väljaanne küll sihtgrupi suhtes hukka läinud — kes sellega ei tegele, pangu ka see seltskonnaajakiri käest, mis on kaude “Õnne 13” Alma järgi öeldud.

Ajakirja väljaandja Monika selgitab, et tema tituleerib Golfi pigem elustiiliajakirjaks. Viimane number sai tema sõnul inspireeritud sellisest mehest nagu Toomas Kull, kes on Jõelähtme golfikeskuse seenioride juht. Nad rääkisid koos olles erinevatest põlvkondadest ja sellest, kuidas tuua noori golfi juurde, sellest aga hakkas hargnema ajakirja numbri selgroog ehk perekonnasisesed suhted. Monika intervjuus pangajuhi Priit Põldoja ja tema pojaga sai räägitud sellest, kuidas nad koos üle maailma mängimas käivad, isa kiidab poja rahulikkust ja Ralf omakorda ütleb, et tasemelt on nad võrdsed ja varsti isa enam järele ei jõua — tore isa ja poja jutt. Mati teab selle olevat intelligentsete inimeste tunnuse, et meedia ees miilustatakse, pärast aga tülitsetakse edasi ning Monika teab omakorda, et nende kahe suhe on just selline nagu see näis olevat.

Üks kurvem lugu on ka ajakirja Golf kaanelt ja sisust — nimelt rääkis Eesti Golfi Liidu president Marko Kaljuveer avameelselt oma varalahkunud pojast Svenist. “Me rääkisime sellest, kuidas sellisest asjast üle saada ning millised olnuks poja soovid ja unistused,” seletab golfireporter. Muuhulgas rääkis Marko ka sellest, et astus golfiliidu etteotsa seetõttu, et nad olid kord sel teemal pojaga arutlenud ja Sven oli soovitanud, et kui pakutakse seda kohta, siis võtku isa vastu. Seega jätkab Marko Kaljuveer golfimängijast poja missiooni ning Sven Kaljuveeri mälestuseks peeti ka golfivõistlust Tallinna Meistri tiitlile.

Edasi läheb jutt isiklikuks — Mati tahab teada, mida teeb tema kaunis kolleeg sügisõhtutel, kui ta tööd enam ei tee — kas läheb pubisse või praeb kodus sealiha, ostab poole hinnaga tordi ja kui lapsed seda ei taha, siis pugib ise. Tulemas on ju aeg, mil inimesed lasevad end sügiseselt löntsiks. Ehk siis tahab ta teada Monika ja spordi suhte kohta.

Monika sõnul ta sellel suvel trennis ei käinud ja sõi, mida tahtis, kuid nüüd käib ta kaks korda nädalas tai poksi trennis, kusjuures hommikutundidel. “Monika Kuzmina paneb esimesed paugud hommikul pool seitse kirja!” kommenteerib kolleeg. Monika tuletab meelde intervjuud treeneri Kevin Rennoga, milles too ütleb, et tai poks tõstab enesekindlust ja hoiab vormis. “Ja nina ei tõuse profiilis enam nii teravalt esile ja saab jälgida meditsiinilisi protseduure, mis on seotud luumurdudega,” annab raadiomees edasi oma nägemuse poksist. Monika toob välja fakti, mis paneks iga naise kadestama — ta on kogu elu kaalunud umbes 50 kilogrammi ning ta sööb väikestes kogustes ja sageli. Mati sõnul on paljud positiivitari energiat imeks pannud, aga eks see pidev sebimine tekitabki “sümpaatse kehakaalu”, mitte aga laiskuse koorem, mis seda kandes mõnikord ka kaalualandavalt pidavat mõjuma.
“Ma tean, et sulle meeldib ratast mööda maanteed sügada, aga mida sa talvel teed?” võtab Monika jutuks Mati treeningharjumused. Too ei mõtle kaua: “Mida ikka karu teeb — parem käpp, vasak käpp, luts-luts!” kirjeldab kolleeg. Tegelikult on ta siiski ka talvel orienteeritud krossitreeningule ja veloergomeetrile, seega on tema ühekülgsus täiuslikult välja kujundatud ning ka iga poeskäik on inspireeriv. “Minu ülekaalulisus on nii oma viga kui üldse olla saab,” tunnistab Mati, sest ennast kätte võttes kaovad tal kilod ruttu.

Monika räägib nüüd võitluskunstisarjast King on Kings ning vahendab põnevaid seikasid sellest, kuidas näiteks üks võitlejatest Alik Tseiko enne võistlust kaalu alandab — võitlejad ei söö 24-48 tundi enne matši, et õigeks ajaks õiges kaalus olla. Alik oli kirjedanud sedagi, kuidas ta ennast tundis, kui kaasa sel perioodil maaasikaid ostis.
Mati sõnul on tervise- ja tippspordi vahe see, et viimases toimub tervise laastamine, mis toob kaasa ka püsivaid kahjustusi ning seda tulemuse ja eesmärgi nimel. Ta meenutab kuulsat raskekaalu poksimaailmameistrit Muhhamed Alid, kes enne võistlust jooksis 10 kilomeetrit ja jõi seejuures vaid klaasi apelsinimahla — see oli tohutu keha ainus toit. Kuivõrd Monika tai poksis siiski ei võistle, siis uurib Mati, et kas tema ka nälgib 48 tundi ja läheb siis ööklubi juurde lootuses võidelda?

Alkoholiga seoses räägib Monika hoopis portaalis GoodNews avaldatud ohutusteemalistest artiklitest, mis ei käsitle üldse joogihindu, nagu kolleeg pakub, vaid on suunatud joomise vastu. Minnes tagasi võitluskunstide juurde nendib ta, et tehes intervjuusid King of Kingsi võitlejatega on temas tekkinud suur lugupidamine nende vastu, sest võitlejad on järjekindlad, nende elu koosneb vaid trennist, keskendumistest ja seda vaid paari hetke nimel poksiringis — neist meestest-naistest on saanud tema suured eeskujud. Igal juhul kutsub saatejuht kõiki 17. oktoobril Saku Suurhalli, sest just fännide ergutus on see, mida võitlejatele on vaja. Mati lisab, et muidugi on ässitajatel poksis suur roll ja tema heaks uudiseks on see, et ka Kuma Raadios iga päev King of Kingsi mängud, millest osa võttes saab tasuta piletid tasku panna.

Tõsisema jutuna märgib Kuma raadiohääl ära, et läänemaailmaga võrreldes on King of Kingsi piletihinnad väikese riigi puhul suures saalis toimuva suurvõistluse kohta vägagi odavad ja Monika lisab, et korraldajad tahtsidki anda peredele võimaluse tulla seda üheskoos vaatama — hinnad algavad 10 eurost, samas kui näiteks paljude kontsertide piletihinnad algavad 12-13 eurorahast.

Monika lisab veel ka seda, et Piletilevi lavaplaani järgi võtes on parima nähtavusega kohad tsoonides 107 ja 102 ning ta vabandab ühe helistaja ees, kellele ta ekslikult valeinfot andis. Mati teeb ühe võrdlusega rallivõistlustega, kus pealtvaatajad pärast sündmuse lõppu oma masinaid kräunutavad ja tema mõtetes on küsimus, et kas ka poksi jälgijad lähevad pärast turniiri linna peale ennast välja elama.

Vahepeal räägitakse ka nüüdseks juba minevikuks saanud tänavakunstifestivalist JJ-Street Baltic Session ja raadiomeest paneb naerma see, et seintepuhastusaktsioonide juures jälgisid toimuvat ka munitsipaalpolitseinikud, et teha vahet kas seinal on sodimine või kunst. Mati hinnangul on ametnike teadmiste ja IQ puhul tegu vägagi eriiste “asjatundjatega”.

Jutuks tuleb veel üks üritus, milleks on samuti nüüdseks lõppenud näitus “Kunst valitseb” Tallinna raekojas ja mida käis vaatamas ka Kuma saatejuht. Mati peab seda väga ägedaks, hinnates just tasakaalustatud valikut erakogudest pärinevate maalide puhul. Tema kiituse teenib ära ka valguslahendus, mille juures valgus tuli justkui pildi seest ja saatejuht usub sellisel lahendusel suurt tulevikku olevat. Mati lubab, et kui edaspidi peaks selline näitus veel Eestisse tulema, siis viib ta ka oma sõbrad nende positiivse reageeringu nägemiseks sinna. Näituse meediakajastust teinud Monika meenutab, et näitust läbi meedia inimesteni tuua tundus alguses tõsiselt raske, kuid lõppkokkuvõttes andis see ka temale tohutult hea kogemuse ja avas uue maailma, eriti kuulates näituse kuraatori Piia Ausmanni asjatundlikke seletusi.

Matile tuleb meelde ka nähtud kassiteema — nimelt oli Madamaade kunstnike maalidel palju kasse, kusjuures ka natüürmortidel, mis riknevate puuviljade ja neile ilmunud ussikeste kaudu rääkisid kaduvuse teemal ning ussikesi jälgivate lindude puhul on neil sageli ka vahtivat kassinägu näha, mis Mati sõnul näis toiduahelat veelgi pikendavat. Monika aga leidis endale huvitava teema maalilt, millel püha Dominicuse käes on süda — on ju positiivitar tuntud oma südamekogu poolest. Edasi aga hakkas hargnema omaette lugu — nimelt on ka pühaku ema nimi Monica ja tema isa tahtis, et pojast saaks advokaat — sama ametit peab ka Monika elukaaslane. Naissaatejuhi arvates panevad sellised avastused aju kõrgemate väärtuste kallal tööle.

Mati meenutab ka seda, et kõnealuse maali on loonud meister, kelle nimigi pole teada — teda kutsutakse Ümmarguste Põskedega Madonnade Meistriks. Saatejuht soovitab kõigil loomeinimestel oma looming signeerida, vältimaks olukorda, kus 2000 aasta pärast leitakse väljakaevamistel mälupulk seekordse raadiosaate salvestusega ja see ristitakse Kaootilise Raadiojutu Meistrite Saateks.

Seega on saade lõppenud ning Meistrite Monika Kuzmina ja Mati Palmetiga kohtute juba neljapäeval kell 11.20.

KUULA SAADET!

Jüri Kukk