1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KUMA EETRIS! Heade uudiste saade räägib tervest südamest ja pahast imerohust
KUMA EETRIS! Heade uudiste saade räägib tervest südamest ja pahast imerohust

KUMA EETRIS! Heade uudiste saade räägib tervest südamest ja pahast imerohust

Portaali GoodNews ja Kuma Raadio järjekordse heade uudiste saate alustab raadiopoolne saatejuht Mati Palmet tavapäratult, soovides pöörduda kaassaatejuhi Monika Kuzmina poole mitte nelja silma all, vaid otse-eetris, hoiatades samas kaaslannat, et see võib teda ehmatada.

“Ma pole veel tundnud sellist vajadust füüsilise läheduse järele sinuga nagu hetkel — ma tahan, et ka sina kogeksid elu mitme tahu pealt,” teatab ta ja selgitab, et kolm viimast päeva on ennast tundnud nii, et oleks haige ja ei ole ka, iiveldus on öösel ja päeval  — ta tahab seda elu poolt jagada kolleegiga, kes on imestusest löödud, sest pole kolme hooaja jooksul veel Matilt lähedusesoovi ja tundeid hoomanud.

“Enam-vähem kõik, keda ma kolme päeva jooksul olen siin kohanud, kannatavad samade häirete all ja sina oma naerunäoga uksest sisse tulles oled anomaalne nähtus,” selgitab meessaatejuht oma tundepuhangu tagapõhja, lootes seega, et anomaalia muutub teistega sarnaselt tavapäraseks pisut haigeks nähtuseks.

Kohe on tulemas uus üllatus, sest hetkel, mil viirus on liikvel, arstid üle koormatud ja abi pole kuskilt saada, on saatekülaliseks Terviselehe väljaandja. Vahepeal nendib Monika, et poleks arvanud, et kolleegil nii paha on olla, sest too üldjuhul ei virise, ja Mati ütleb vastuseks, et tema vingub ja viriseb hoopis siis, kui tal midagi viga pole.

Lõpuks saab maha hõigatud ka külalise nimi ja see on Aleksander Laane. Selgub, et tema toimetatav Terviseleht ilmub 1993. aastast, olles Kuma Raadio eakaaslane ja selle peale tunneb Monika ennast nagu sipupükstes. “Mina oma kolmeaastase GoodNewsiga ei mahu sinna ligilähedalegi,” nendib ta.

DSC_4091

Aleksander tutvustab Matile kohe pahaolemisevastast retsepti, mis eeldab C-vitamiini megaannuseid ja võib aidata, kuid ei pruugi seda teha. “Võtad alla 1 grammi C-vitamiini näiteks lahustuva tabletina, ootad siis tunni, võtad veel grammi ja nii seni, kuni kõht lahti läheb,” õpetab saatekülaline. “See kõhulahtisus läheb ruttu üle, aga paljusid on see ravi aidanud.”

Mati teab, et C-vitamiini võtab organism vastu just nii palju kui vaja, erinedes seega teistest vitamiinidest ning ta uurib ka seda, kas vestluskaaslastel on hommikune doos kurikuulsat MMS-i võetud. Monika tahabki nüüd asjatundjalt teada, et mis on Eestis juhtunud, et üks kogukond võtab õppinud inimeste soovitusel ja juhendamisel sellist kummalist ainet sisse ja topib seda ka lähedastele kurku.

Ka Aleksander ei jaga, millega on tegu — kas näiteks keemialase hariduse puudulikkusega, kuivõrd sisse võetakse valgendi ja desinfitseerimisvahendina tuntud ainet, mida leidub küll ka joogivees, aga väga lahjal kujul, kusjuures ta on selles oma töö juba ära teinud. “Organismi jõudes ei pruugi ta surmasuhu viia, aga midagi head ta ka ei tee!”

“Kes ei tahaks, et tema soolestik oleks puhas nagu värskelt pestud viietärnihotelli kemmergupott?” filosofeerib Mati ja saab külaliselt vastuseks: “Nii puhta soolestikuga on ta küll surmalaps, sest kui see on bakterivaba, siis asustavad seda uued organismid.”

Vastusena Monika küsimusele, et kuidas see asi Terviseleheni jõudis, räägib Aleksander, et esialgu ei pannud ta sellist kolmetähelist lühendit tähelegi, aga kui jutt läheb imerohtudele, siis jookseb tema mõistus kohe kinni, sest selliseid asju pole lihtsalt olemas. “Olen nüüd teemat põhjalikult uurinud, otsinud viiteid, uurinud teistelt ja leian, et tegu on masendava harimatuse või oskamatusega süveneda asja sisusse — võib-olla on see soov uskuda imedesse, et on asju, mis kõike lihtsalt lahendavad,” räägib ta.

DSC_4087

Aleksander nendib, et kusagil Pakistanis või Tais on tõesti välja töötatud ravim, milles MMS on üks komponentidest, kuid see pole kaugeltki sama asi, sest see on vaid üks komponent pikas valemis. Kõnealune ravim on väidetavalt immuunsussüsteemi stimuleeriva toimega, kuid selle kohta on tehtud suhteliselt vähe uuringuid, selle on heaks kiitnud vaid mõned ravimiametid ja see ei õigusta kuidagi praegust puhtakujulise MMS-i tarbimist.

Mati teab, et üks sell Jim Humble andis juba 2006. aastal välja raamatu sellest väidetavalt imelisest mineraalsest lahendusest, mis vabastab paugupealt HIV-st, hepatiidist, autismist, vähist ja paljudest muudest haigustest. Meditsiinilised uuringud sukeldusid kohe teemasse, kuid midagi erilist ei leitud, küll aga on teada surmajuhtumeid selle tarvitamise tagajärjel. Ilmselt tõi see kaasa ka sellise surmatööstuse, kus suurt raha lootvad tegelased hakkasid lihtsat puhastusvahendit imeravimina pesemata pudelitesse villima.

Aleksander lisab, et paljude teada müüakse MMS-i näiteks Saksamaal apteekides vabalt. “Müüaksegi, aga veepuhastusvahendina, 100-milliliitrine pudelike 3000 liitri vee desifitseerimiseks — vahendi kogus on ju peaaegu olematu,” räägib ta.

Monika märgib ära selle, et heade uudiste saates räägitakse sel korral rasketest asjadest, kuid kui tema ennast selle problemaatikaga kurssi viis, siis tuli talle nutt peale — kuidas saab MMS-i pooldavates gruppides arutleda toimise üle, kui oma lapsel on rasked mürgistusnähud. “Mis on siin viltu, kui sellise hullusega kaasa minnakse?” küsib ta. Nimelt on juhtunud sedagi, et inimesel on halb olla, ja teda sunnitakse veel preparaati võtma, sest oksendamine tegevat organismi puhtamaks. “Miks peab haiget inimest vaevama haiguse lisamisega?” ei saa ka Terviselehe toimetaja aru ja Monika lisab üleskutse — kui kuskilt tuleb mõni seniteadmata infokild, ei maksa kohe plaksutama hakata, vaid tuleb enne spetsialistidelt järele küsida.

Mati toob välja uue aspekti — nimelt ei suudeta maailmas kõiki asju kontrollida ja paljud alternatiivsed asjad toimivad — nii näiteks on inimesi käeenergiaga terveks ravitud ja ka saatejuhil endal on liigesteraviga selline kogemus olemas. Seega ei tohiks tema arvates alati kohe nõiajahiga alustada. Monika nendib, et MMS-i puhul on tegu reaalse keemia lisamisega, mis ei mahu alternatiivravi alla. Mati meenutab siiski olukorda Siberis, kus haiguspuhangu ajal joodi lahjendatud hapet ja kuigi see rikkus siseelundeid, jäid inimesed siiski haiguse järel ellu. Ta toob võrdluse keemiaraviga vähi puhul, kus primitiivsemad vähirakud hävitatakse väljaspoolt keemiliste ainetega enne, kui sureb inimene.

Aleksander arvab, et ravi lahjendatud happega tuleb ehk arvesse epideemia puhul kui reaalset arstiabi pole ja ka ei tule, inimesed ei tea, mida teha ja siis on tõesti valik, kas sured või proovid. MMS-i puhul on olukord sellisest vajadusest aga vähemalt Eestis väga kaugel. Mati lisab, et imede osas on see juhtum taas näide, kuidas kavalpead lihtsatest vahenditest “päästvaid” rohtusid kokku segavad.

Edasi läheb jutt ülemaailmsele südame päevale. Monika seob südameteemaga enam kui 2500 südamepilti ja selfiemäng, seega tema vaatab südameid veidi teisest vaatevinklist kui Terviseleht. Aleksandri sõnul on nende väljaanne Maailma Südameföderatsiooni ainus partner Eestis, kes avaldab nende materjale ja annab infot edasi. Föderatsiooni taga on aga suur hulk Euroopa ja Ameerika kardioloogide ja patsientide organisatsioone ja nendelt on tulnud algatus petitsioonile, mis esitatakse Euroopa Liidu vastavatele institutsioonidele sooviga vähendada saaste mõju südame tervisele. Saatekülaline toob näiteid: mürasaaste, mida üldiselt harva saasteks loetakse, tapab Euroopas enneaegselt 10 000 inimest aastas. See paneb saatejuhid arutlema, kas müra alla kuuluvad ka vali muusika ja loll jutt, kuid kuna Kumal on tark jutt ja mõistlik muusika, siis hetkel mürasaaste puudub. Aleksandri jutu järgi on tegu transpordist ja töökohtadelt tuleva müraga.

Kõige rohkem inimesi sureb enneaegselt õhusaastest ja Aleksandri sõnul võime me olla õnnelikud, sest enamikus Eestis on õhk Vana Euroopaga võrreldes puhas. Sama ei saa öelda Ida-Virumaa kohta, kus eluaastaid on inimestele vähem antud ja oma osa selles ongi saastunud õhul.

Monika räägib nüüd sellest, et alles GoodNewsi südamepäeva raames üles pandud lugu sellest, kuidas ära tunda infarkti ja insulti, jõudis keskpäevaks loetavuse topis viiendale kohale. Aleksander teab rääkida, et üle 70% südamega seotud juhtumitest leiab aset kodus ja seega on pereliikmetel suurim v’õimalus ja ka kohustus hädasolijat aidata, peab vaid teadma kuidas. Terviselehe toimetaja sõnul tuleb kõigepealt helistada numbril 112 — see on esmane asi ja helistada ei tuleks mitte lastele, abikaasale või töökohale, vaid ikka kiirabisse, sest sealt oskavad asjatundjad juba telefonis juhiseid anda, kuna nad on nende probleemidega palju tegelenud. Ise ei saa inimene endale või haigele suurt midagi pästvat teha.

Mati sõnul ei tea paljud, mida infarkt endast kujutab ja palub seda selgitada. “Süda on lihaseline elund ja teda ennastki varustatakse verega, et lihastes oleks hapnikku. Kui veresoon läheb trombi tõttu kinni, siis osa lihasest ei jaksa enam oma funktsiooni täita,” kirjeldab Aleksander. Meedikud lahustavad appi tõtates trombi. Insult on sisuliselt sama, ainult teises kohas ehk ajus ja kui seal veresoon lõhkeb, siis ei saa aju hapnikuga rikastatud verd.

Infarkti sümptomiteks on tugev valus südamepiirkonnas ja õhupuudus, insuldil aga enamast ühepoolne nõrkus või halvatus, jutt muutub haigel segaseks ja ei liigu käsi või jalg. Mõlemat on üle elatud ka püstijalu, aga ohumärkide ilmnemisel tuleks ikkagi arsti juurde minna, sest tegu on suure ohuseisundiga.

Mati räägib arstide kiituseks mitmeid lugusid — näiteks üks arst ütles loetud sekunditega ära, et valu põhjustavad neerukivid, teisel juhul aga seostas doktor patsiendil otse kaupluses kehahoiaku järgi jalavalude seose seljaga ning mõlemal juhul nii oligi. Saatejuht lisab ka seda, et vastutustundega alternatiivravitsejad ei keela kunagi oma patsientidel meditsiini poole pöörduda.

Monikal on oma elust meenutada juhtum, kus ta ühel korral leidis enda seest mõlemad tunnused, nii valu kui õhupuuduse, kuid pidas seda ületöötamiseks. perekond siiski alla ei andnud ja nii veetis positiivitar öö haiglas uuringutel. Midagi hullu siiski ei leitud. “Igasuguseid mõtteid käis läbi, ma ei tahtnud, et mu 12-aastane poeg emata jääb ja tõmbasin töökoormust maha,” räägib ta. “Ei maksa arvata nii, et midagi polnud, miks ma ikkagi siia tulin, aga isegi kui asi on üleväsimuses, tasub arsti juures ära käia.”

Vahepeal meenub Matile hetk, mil Monika oli vait ja tundus, et ta naerab laua alla kummardunult. “Tema jaoks on süda armastus ja päike, kaastunne ja empaatia ja meie räägime südamest nagu juhmist lihasehunnikust, mis pumpab nagu kanalisatsioonis,” kirjeldab ta kolleegi mõttekäiku ning Monika tunnistab, et kujutas tõesti Matit ja südameteemat koos. Kuna raadiomees mõtleb Monika südametekogu peale samas võtmes, siis uurib ta, et kas ka kollektsiionisüda peaks infarktiohus olema sinine, ja saades Aleksandri kinnitava vastuse, soovitab ta kaaslannal 2500 südant tohtri pilguga üle vaadata.

Monika toob välja ühe fakti, mis ühendab saatekülalist ja tervisehädades Edgar Savisaart — nimelt on mõlemad erakondade liidrid, Aleksander Laane juhib erakonda Eestimaa Rohelised. “Kas poliitika tapab inimes tervist?” küsib ta. Roheliste liidri sõnul lisab see kindlasti koormust, sest erakonna juhilt oodatakse paljut, rohkemat kui ta 24 tunni jooksul suudab anda — ta peab kõigega kursis olema, vastutama iga öeldud sõna eest ja nii edasi. Mati tõmbab paralleele Keskerakonna juhi ning Nurmsi lennuvälja langevarjukoera vahel, kes rakmeid nähes elavaks muutub ja pärast hüpet ootab langevarju juures peremeest, et järsku saab veel hüpata. Tema mõistujutu mõte ongi selles, et kas Edgar Savisaar pole mitte nagu langevarjukoer, kes ei saagi elada ilma selleta kui pind jalge alt kaob ja vuhin käib. “Pingeline eluviis ei pruugi alati kahjulik olla, kui ta paneb elama?” usutleb saatejuht. Aleksander leiab, et igal asjal on mingi piir. “Sa võid nautida, aga keha ütleb, et palju sai,” võtab ta kokku.

Aleksander nendib, et teave insuldi ja infarkti äratundmise kohta on tagajärgedega tegelemine, rohkem tuleks tegeleda ennetusega. Terviselehes on palju lugusid, mis võivad banaalsetena tunduda, aga neil on mõte sees, neid peab kordama ja meelde tuletama. “Me ei liigu piisavalt!” toob ta näiteks hoiatuse.

Matil on hea meel tõdeda, et seoses Paide-Türi jooksuga on ka Kuma raadios palju juttu spordist ja tervisest ning saadetes räägivad sellised inimesed nagu Kertu Jukkum, Edvin Erik Kibus ja teisedki oma alast ning see haakub ka heade uudiste saatega. Monika tuletab meelde, et ka Terviselehes on lugu sellest, kuidas võitluskunstide meister Edvin Kibus seljatas astma ning ta tänab Terviselehe edasiviijat heade looduslähedaste retseptide eest, mida ka tema on köögis järele proovinud. “Kiitust on alati hea kuulda, see lisab indu,” on Aleksander rahul.

Lõpetuseks lisab Kuma raadiomees, et nende fonoteeki on lisandunud muusika Järvamaa muusikaelu järjepidevust edasikandvalt ansamblilt Memory Lane. Selle pundi ühe liikme Andrus Nööbi ema Malle Nööp on sealses muusikaelus lausa kultuslik isiksus ja pojalt tulev värske lugu kõlab nüüd ka eetris, kuid Monikale vastukarvaliselt inglise keeles. Sellega on üks saade taas lõppenud, seda saab kuulata neljapäeval kell 11.20 ja kordusena pühapäeval kell 15. Seni aga kuulake Kuma raadiot ning lugege häid uudised portaalist GoodNews ja tervislikke lugusid Terviselehest.

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 01.oktoober 2015Terviselehe omanik Aleksander Laane

GoodNews Top20

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews