1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste eetris on muusik ja kunstnik, kes peab ennast ka võõrsil Eesti esindajaks
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste eetris on muusik ja kunstnik, kes peab ennast ka võõrsil Eesti esindajaks

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste eetris on muusik ja kunstnik, kes peab ennast ka võõrsil Eesti esindajaks

Head uudised ja head inimesed pole Eestis otsas ja kui Kesk-Eesti Tres algab heade uudiste saade, on üks selline inimene taas külalisena saates ning tegu on Martin Saarega. Muidugi on see väga levinud nimi ja GoodNewsi esindav saatejuht Monika Kuzmina jutustab, kuidas üks kolleeg küsis Martin Saarest kuuldes: milline neist? Seekordne külaline on kunstnik, laulukirjutaja ja filmilooja ja algatuseks tuleb tal rääkida, kuidas ta seda kõike suudab.

“Algas ühest asjast, mis viis teiseni,” kirjeldab Martin laiemalt. Ehk siis lasteringist 3-aastaselt, kus oli nii joonistamist, tantsimist kui ka palju muud ning talendi esiletoojaks oli Martini ema, kes teda kõige huvitava juurde viis. Monika aga meenutab, kuidas ta käis koos kolleegidega Martini juures stuudios, kui palju ta sai sealt inspiratsiooni ja ta imestabki, miks on selline inimene eestlaste seas nii vähe tuntud.

Kus siis Martin peidus on olnud? Selgub, et Tallinnas ja New Yorgis. Kui aga Monika küsib, mis viis noore mehe New Yorki, vastab too: “See oli üks Finnairi lennuk! Välismaale minnakse ikka lennukiga, kui mitte just Lätti.” Martin lisab, et tegelikult talle meeldib lennukiga lennata, sest head mõtted sünnivadki seal kõrgel. Kui aga jutt jätkub seal, mis ta ikka võõrsil tegi, räägib Martin jalutamisest, kasvamisest, arenemisest, joonistamisest, maailimisest, laulude kirjutamisest ja muudest enesearengutest. Tegelikult õppis noormees NY mitmetes prestiižikates kunstikoolides, et luua endale oma tegevustes vundament.

martin-saar2

Mati naaseb Finnairi juurde ja tahab teada, miks Martin pidi just võõrsile õppima minema? Täpsemini, kas tegu on taseme küsimusega, et võõrsil saab parema hariduse? Küsitletu nendib, et sellist õpetamisstiili pakubki vaid New York Academy of Art. Ta on Eesti Kunstiakadeemias neli aastat graafilist disaini õppinud ja leiab, et seal on joonistustundi ülivähe. “Kui me tahame rahvusvahelisel tasemel kaasa lüüa, siis baas jääb väheseks,” arvab ta.
Samas ütleb Martin, et võistelda talle ei meeldi, sest võistluses on alati kaotaja. Kui tema midagi teeb, üritab ta teha nii, et võidaksid kõik.

Kunst pole siiski ainus, mis Martini puhul silma paista. Monika on teda näinud Kultuurikatla Pajas ja nimetab saatekülalist inimeste ühendajaks. Nimelt oli tegu peoga, millest positiivitar oli lummatud ja seal tundis ta ennast justkui filmivõtetel. “Kas kunsti kõrvalt muusika tegemine on keeruline,” küsib ta ja Martin vastab: “Minu puhul saavad need mingil hetkel üheks ja ma ei näe oma päeva üheta neist!” Nimelt tegeleb ta päeva jooksul mõlemaga, mis paneb Mati küsima, et milles tahab saatekülaline tõeliselt läbi lüüa. Ta toob välja aadlike kohta käivat ütlust, et nad tunnevad kõiki valdkondi ja seejuures kõiki halvasti ning toob võrdluseks Koit Toome ja Tanel Padari, kes muudkui tõmbavad nimekirjast maha asju, millega on nad juba tegelenud.

monika-kuzmina-ja-martin-saar3

Jutt lähebki tippu jõudmisele. Mati usutleb, et kuhu tahaks Martin päris lõpuks välja jõuda ja kui kord tema nimi kuldsete tähtedega kirjutatakse, siis mis peaks olema see, mis kuldsena kirjas on. “Eesmärgid on iga aastaga järjest suuremad ja paljud neist on ka täitunud,” selgitab küsitletu. Kui ta 20 aastat tagasi maalis, oli tema unistustes minna New Yorki, teha oma näitusi, sellest ära elada ja tunda rõõmu. Kui see oli saavutatud, tulid uued unistused, mis on seotud loominguga ja needki on teostamisel. Praegu kirjutab ta uusi lugusid ja teeb neile videosid juurde. “Tunnen, et kõik läheb järjest paremaks, suuremad on eesmärgid ning ka raskused ja tagasilöögid,” nendib kunstnikust muusik. “Õppimist on olnud palju, et püsida elus ja konkurentsis.”

Mati leiab, et ollakse jõutud personaalnäituste tasandile ja ta tahab teada, et kas Martin tunneb ennast eduka kunstnikuna. Too meenutab, et tal oli probleemiks inimeste maalimine, sest nood kippusid pildil mitte oma nägu olema, kuid nüüd on ta ka selles parema meisterlikkuse saavutanud, kuigi sellestki on palju humoorikat läbi käinud. Kui aga minnakse edukusele muusika vallas, leiab Mati, et see tähendab 200 lauldavama süldiloo esitamiseoskust. Monika vaidleb kohe vastu, sest sel suvel ühe lähedase pulmas käies nägi ta seal esinemas Martinit ja tema lood polnud üldsegi süldilood. Milline on siis Martini muusikažanr?

martin-saar

“Mina mängin klaverit ja laulan, Joosep Kõrvits mängib tšellot ja kitarri, žanr on klassikaline ja liigub popi poole, aga me proovime ka ambience stiili ning diskot ja house`i, see ei ole veel kindlalt paigas,” selgitab Martin. Monika on tema lugusid palju kuulanud, viimati saatesse tulles autos ja ta uurib, et kas saatekülaline teab, milline laul võiks inimestele peale minna. “Kas sa tunnetad, et mõni sinu laul võiks meeldida kõigile, mitte ainult sinule, kui sinul on taga mingi oma lugu,” küsib ta.

Martin ütleb, et selles osas on talle abiks üks hobi, nimelt plaatide keerutamine ehk DJ-amet, millega ta tegeleb juba 2000. aastast. See jäi talle külge ühelt ürituselt, kus diskoripult jäi tühjaks ja ta võttis muusika jagamise ise ette, see hakkas meeldima ja sai osaks elust. “Aastatega on tekkinud tunnetus, mis toimib ja mis ei toimi,” lisab ta. “Üks asi on teiste lugusid mängida ja nüüd on väljakutse, et ise muusikat teha.”

monika-kuzmina2

“Kust te võtate sisemise väe, mis sunnib muusikat tegema?” küsib Monika, kes on seda sisemist loomise ja saavutamise tungi kohanud paljude sportlaste juures. Mati pakub välja igavuse ja Martin tunnistab, et see on tõesti üks põhjustest. Temal oli viimati igav 14-aastaselt, see oli tõsiselt halb tunne ja pärast seda on ta püüdnud elada nii, et kunagi poleks enam igav. Aeg tollest ajast kuni tänase 36. eluaastani on kunstnikule olnud kui Ameerika Mäed, tõusude, langemiste ja raputustega. Mida aga soovitab ta inimestele, kes tunnevad endas annet ja tahaksid midagi saavutada?

Martin ütleb, et ta on igas inimeses näinud seda “miskit”, mis eraldab teda teistest. “Paraku hoitakse seda tihti tagasi ja tehakse midagi muud, mis ei vasta hingeteele,” nendib ta. Ta soovitab võtta aega, mil olla perest ja sõpradest kaugemal, sest nemad mõjutavad kambas nii palju, et sageli ei kuule ennast. Temal tulevad head mõtted mere või voolava vee ääres, siis saab mõelda sellele, mis on hetkel käsil ja ees ootamas. Vastused on Martini arvates iseenda sees ja need tuleb leida, asjadega aga tuleks tegelda kasvõi väikeste sammude haaval, aga järjekindlalt, tehes seda põhiasjade kõrval ja jälgides, kuidas teised seda teevad.

monika-kuzmina-ja-martin-saar

Joosep Kõrvitsaga seob Martinit juba pikk koostöö, neil on koos valmis saanud mitmed lood ja käsil on uus plaat. Mati teab Joosepit kui teiste muusikutega väga hästi kaasa minevat professionaalset instrumentalisti. Tema küsimus seisneb selles, et kas paljusid muusikuid aidanud Joosep seob nüüd oma loomingut tõsisemalt saatekülalisega. “Mulle on kõigi muusikutega koos töötamine oluline olnud ja ka Joosepiga teeme ilmselt midagi suurt,” usub Martin.

Monika esitab küsimuse, mille Mati liigitab kohe eriti lollide küsimuste toppi, ehk siis kumb on külalisele südamelähedasem, kas maalimine või muusika. Mati toob paralleeli küsimusega, mida võtaks kaasa üksikule saarele minnes ja mille jätaks maha. Martin arvab, et saarel leiaks mingil ajal ikkagi midagi, millega meloodiat teha. Maalimine on tema jaoks tegevus, mille järele hakkab ta alati sellest eemal olles igatsema. Nii et tema võtaks saarele ilmselt nii pliiatsi kui ka diktofoni kõrvaklappidega, mida Monika on märganud teda alati kaasas kandvat.

Martin võtab ette oma koti sisu tutvustamise. Varem on ta mõelnud, et läheks reisile kohe väga minimaalse varustusega nagu ta läks ka New Yorki. Aga tema kotis on kõrvaklapid kahele, paar kõvaketast piltide ja lugudega… Siinkohal jääb tutvustus pooleli, sest Monika kutsub üles ettevõtjaid, kes tegelevad mehelike kottidega, annetama ühe Kesk-Eesti Tre raadiohäälele, sest too käib ka tööasjus ringi kilekotiga. Ta annab ka selgitusi, milline näeb välja korrektse mehe kott.

Naastes Martini koti juurde leiab Mati, et Tootsi moodi koera seal pole, saab teada, et saatekülalisel on 2 koera ja kass, kes mahuksid vaid ühekaupa sellesse kotti ning taas jätkub sisututvustus.

monika-kuzmina

Monika on leidnud Martini selle nädala sõnumi, mis on muide väga inspireeriv. Mati tahab teada, kas külaline on kiire töömees või tööle pühenduja ehk siis, kui püsimatu ta on kunsti loomise juures. Martin ütleb ennast olevat seinast seina — mõni teos valmib paari päevaga, teine aastatega, palju sõltub muidugi detailsusest. Monika uurib, kas Martin teeb ka persoonipilte, sest ta on stuudios näinud päris vapustavaid pilte — kui ruttu need valmivad? “Saab kahe nädalaga, aga väga hea oleks kaks kuud, veel parem viis kuud kuni aasta,” arvab kunstnik. Kui keegi poseerib, siis tuleks esialgu arvestada kuni tunniga, mil tuleb kunstniku ees istuda. Matil tekib seepeale kahtlus, et jutt käib kolleegi käimasolevast või kavandatavast maalimisest, kuid see arvamus lükatakse ümber.

Monika tahab teada, millised inimesed inspireerivad kunstnikku teda maalima. “Ta peab sattuma minu ette siis, kui mul on pliiats või värvid käes,” seletab Martin. “New Yorgis juhtus see tavaliselt metroos.” Need, kes istusid vastas, said tal seal üles tähendatud, sest olukorras, kus inimesed tavaliselt metroos loevad, vaatleb tema inimesi ja joonistab neid. Muidugi peavad ees olema päikeseprillid, sest muidu hakkaks inimesed teda joonistamas nähes nihelema, ja kontuurid said Martinil valmis kahe peatuse vahel. “Tihti valmis pilt ka nii, et ühelt inimeselt tulid silmad, teiselt nina ja kolmandalt suu,” meenutab ta.

monika-kuzmina-ja-martin-saar4

Mati tahab teada, kas kunstnik valib metroos sõites modellideks ilusaid või koledaid inimesi ja saab vastuseks, et joonistatavas peaks olema midagi erilist. Kuna saateaeg hakab lõppema, võtab saatejuht kokku, et Martini elu on nagu kaks raudteerööbast, mille puhul vaid lollile võib näida, et need ristuvad kuskil, muusika ja kunsti sümbioosi ei õnnestu vähemalt stuudios luua. Ta tahab ka kuulda, milline tulemus võiks Joosepi ja Martini projektil olla kahe aasta pärast. Kuna Martin on kiitnud planeerimist kui oskust, välistab saatejuht võimaluse, et sellist nägemust külalisel pole. Muusik tunnistab, et kavas on tuur, ta nimetab sihtkohtadena Hongkongi ja Melbourne`i ning teisi paiku ümber maailma. Tegu on reaalse plaaniga, osades kohtades ollakse juba käinud esinemispaika üle vaatamas.

Monika ütleb, et see kava polegi hullumeelne, tema on sama näinud performance-kunstniku Al Paldroki puhul, kes käibki selliste turneedel, samas Eestis tuntakse teda vähe. Martin lubab, et nende baasiks jääb Eesti. Mis aga puutub tema tuntusse näiteks Ameerikas, ütleb kunstnik, et teda tuntakse kui eestlast, mitte kui lihtsalt kunstnikku, sest ta tutvustab ennast alati kui Eesti esindajat. “Päris mitmel korral olen lauas istunud inimestega, kes ei tea täpselt, kus Eesti on ja millega me siin tegeleme, nii olengi tundnud ennast Eesti esindajana,” ütleb ta. Monika mainib veel ära, et Mati on sel korral üllatavalt positiivne olnud, kuid kolleeg peab põhjuseks külmetust, mis ei lase tal olla tema ise. Seega on saade lõppenud ja nagu alguses, nii ka lõpus kõlab Martin Saare muusika. Kuulake seda ja saate kordust pühapäeval kell 9 Rapla ja Pärnu Tres ning kell 15 Kesk-Eesti Tres. Muidugi aga jääge endiselt heade uudiste lainele!

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 29.september 2016Muusik ja kunstnik Martin Saar

GoodNews Top20

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews