KUMA, TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saates on maailma päästev Nora, samuraikoodeks ja inglikaardid

Seekordses heade uudiste saates arutlevad saatejuhid Mati Palmet ja Monika Kuzmina ühe teema üle, mille sissejuhatuse alustab Mati küsimusega: suures jääookeanis asuvatel Teravmägedel kannavad kõik inimesed, ka lapsed, kaasas püsse — keda siis seal lastakse? Nukrusega nendib Monika, et neid suuri sõpru, keda me hetkel siin Eestis päästame ja seda selleks, et nad inimesi ära ei sööks.

Mati arutluse järgi on elu maailmas karm ning armsad ja toredad loomad nagu jääkaru ja hüljes, kes tegelikult pole midagi muud kui loibadega koer, ei saa lihtsalt omavahel rääkida. Jääkaru pole saatejuhi arvates sugugi polaarkunn, kes sööb, millal tahab, vaid kiskja elu on needus ja selleni jõuavad karmaseaduste kehtimise korral vaid suure käki kokku keeranud tegelased — jääkaru elab saagist saagini ja kui vahe läheb pikemaks, kipub tema elu lühemaks minema.

Ta toob võrdluseks metspühvli, kes võib mistahes maa läbi kõmpida, aga jõuab ikkagi rohule lähemale, et seda keresse ajada. Jääkaruga on vastupidi — mida rohkem ta kõnnib, seda jõuetumaks muutub, et olla võimeline kedagi tabama. Ja kui siis satub talle vastu geoloog, siis on tollel õnnetu päev, sest karuke ei mõtle sugugi geoloogide populatsiooni säilitamise peale ja püssita pole inimesel lootustki. “Teisisõnu, Monika, see karutüdruk, kellele sa maja ehitad, on tegelikult bitch, kes paneks su esimesel võimalusel hambasse!” arvab ta.

Monika meenutab möödunud laupäeval Tartumaal Äksis Jääaja Keskuses toimunud Jääkaru Päeva, kuhu külmast ilmast hoolimata tuli kokku üle 300 inimese ja kohal oli ka Tartu Kaubamaja pead liigutav jääkaru. Kuivõrd jutt läheb topiste peale ja Monika on just vaadanud õudusfilmi, milles tehakse inimestest topiseid, siis leiab Mati, et oma särava elutee lõpetanud poliitikutest võiks ülearu kalliste vahakujude või Lenini-sarnaste muumiate asemel tõesti teha heinu täis topised.

Tagasi Nora juurde tulles meenutab Monika ka Jääkaru päeval ettekande teinud Aleksei Turovskit, kes lummab kuulajad oma teadmiste ja jutustamisoskusega. “Aleksei on esimene mees, keda video tarvis intervjueerides unustasin, et teen intervjuud, et meil on kaks kaamerat, mikrofonid ja ettevalmistatud küsimused — ma olin loomade maailmas ja loomad said minu jaoks suuremaks,” jutustab naissaatejuht. Tema raadiomehest kolleeg nendib, et õige intervjuu ongi nagu Urmas Oti “Carte blanche” ehk puhtalt lehelt, ettevalmistatud küsimusteta. Mati toob võrdluseks intervjuud presidendi ja teiste poliitikutega, mis on nagu harjavarre alla neelanud indiaanlase vestlus puuslikuga.

Intervjuude puhul on temalgi ette tulnud, et palutakse küsimused ette saata ja Mati on siis vastanud: “Ma ei tea teist küsimust, kui pole kuulnud esimese vastust!” Monikal oli video puhul siiski vaja püsida ajas ja küsimustes, sest stsenaarium oli paigas. Isegi Nora oli nõus rääkima, õigemini küll leidis Monika väikese tüdruku, kes videos räägib Nora sõnumit oma häälega sisse.

Raadiosaadete üks omapära on see, et vestluskaaslased kipuvad teemast välja hüppama ja erandiks pole ka heade uudiste saade. Monika kiidab president Ilvest, kes kutsus Norat toetama kogunisti oma seinal ja aitas oluliselt kaasa projektile, mis on muide Monika meediasjades üks viimaste aastate edukaim töö. Posiivitar loodab kord jõuda ka intervjuuni ametisoleva presidendiga, mis pole tal siiani õnnestunud. Kaaslannat kuulav, kuid enda peale mõtlev Mati ütleb, et tõenäoliselt avaneb see võimalus siis, kui riigipea pole oma naisteasjadega puntras — praegu saaks temaga rääkida vaid jääkarude kontekstis. Saatejuht lisab hoiatuseks neile, kes tahaksid Ilvest presidendiametist kõrvalda, et see ei õnnestu kunagi — nimelt kannab ka ametist lahkunud riigipea presidenditiitlit edasi.

Monika valdab ühe saladuse — nimelt on tal aegadest, mil ta pidi otsustama ajakirja, telesaate või portaali kasuks, olemas intervjuu tollase presidendi Arnold Rüütliga sellest, kuidas tema on õppinud head nägema. Mati võtab riigipeade teema kokku meenutusega ühest eriti isemoodi tegelasest: “Suur sõna Lenin igaveses rahus, on mausoleumi graniiditahus, kuid kindlamalt kui sesse kivipinda, ta nimi raiutud on rahva rinda!” Ehk siis — kuidas näeb välja riigimehe nime raiumine rahva rinda?

Nüüd küsib Monika kolleegilt, kas too on kunagi mõne skultuuri teinud ja Mati arvates oleks mistahes tema tehtud teos üks tema järjekordsetest käkkidest. Aga Monika on teinud ja ikka sealsamas Jääkaru päeval, kus ta unustas ennast Tauno Kangro töötoas samamoodi nagu Aleksei Turovski juures. Ta unustas koguni, et on seal meediatööl, sest ühel vaheajal kutsuti lapsi skulptori töötuppa ja Monikal tuli mõte voolida oma tuhandetesse ulatuva südamekollektsiooni tarvis üks süda, kuigi kunstiandega tal väidetavalt häid suhteid pole. Ta tegi traadist võre ja voolis plastiliinist südame ning eirates Tauno Kangro soovitust teha lauale lisaks konn ja jänes, tegi ta inimese, mille mõned proportsioonid hindas skulptor hiljem korrigeerimist vajavateks. Igal juhul on see pronksivärviline kuju nüüd nähtav ka internetis. Matil on meeles, et seesama kõnealune skulptor tegi kord modelliks olnud vormikast neiust sellise kuju, mis oleks nagu väga kiiresti kihutanud rongi alt võetud modelli järgi tehtud.

Monika käiski oma teost järgmisel päeval Tauno Kangro stuudios lihvimas ja proovis seal noorema generatsiooni soomlaste keskis ka joonistamist, millest tekkis tõdemus: “Kui teile on öeldud, et te ei oska midagi, siis pole see õige — kõike on võimalik mingil määral õppida!” Kunstistuudios ennast kontvõõrana tundes, ees kaks modelli, taustaks tšellomuusika — just nii tõmbas Monika krampis käega esimese joone ja sai Tauno abiga lahti hirmust, et temast pole joonistajat. “Ma ei oska praegugi maalida nii, nagu hea maalikunstnik, aga kui esimest jutti ei tõmba, siis ka uks ei avane,” on Monika nüüd endas kindel.

Ka Mati on saanud lahti oma hirmust selle ees, et ta ei oska laulda, kuigi ta tunnistab, et sõbrad soovitasid järgmine päev pärast laulmist vähem juua ja hirmu siiski edasi tunda. Monika meenutab seepeale, kuidas ta kord ühes Vändra baaris tantsis, seejärel laulis ühe laulu ja kui ta jätkata soovis, siis ütles üks noormees: “Sa parem tantsi, ära laula!” Kunagi hiljem, ühel naiste poliitikakonverentsil seevastu õpetas Monika hispaaniakeelse laulu saatel flamencot ja see nägi välja nii: võtad puu otsast õuna, hammustad ampsu ja viskad siis õuna selja taha — nii näeb see tants tegelikkuses välja. Hiljem pidasid teised seda õpetust heaks kaasakutsumise trikiks. Mati soovitab seepeale flamencokursused korraldada Polli õunaaias. Ka Matil on jutustada lugu hardrocki laagrist, kus asjatundlik publik jättis viisakusest ühe jubeda heviloo välja vilistamata ja seda tegi üks viieaastane poisike, hõigates: “Onu, ära enam laula!”

Monika nendib, et tema arvates pole Mati mingi hull Paide mees, mille peale vastab too, et on elanud ja vastik olnud ka mujal. Loo iva on selles, et välimusest hoolimata on meil sageli ühised väärtused. Kord kingiti Monikale “Samurai Koodeks”, see raamat hakkas talle hullupööra meeldima, ta joonis teatud kohad alla ja kord andis raamatu teda Paidesse sõidatanud juhile ajaviitelugemiseks. Hiljem selgus, et mehele olid samuti meeldinud just need allakriipsutatud read. Muide, neid ridu saab lugeda portaalis GoodNews samuraikoodeksi loost.
“Mulle meeldib reaalsete faktide tunnistamine, alustades minu olemusest ja leidmiseni, et mõni inimene on väärikam kui hall mass!” võtab mittehull Paide mees kokku.

Monika loeb ette päris paljud samuraireeglid ja teatab, et pärast selle raamatu lahtitegemist on paljud lapsepõlves unistatud asjad juhtuma hakanud ja tema ette satuvad suure hingega inimesed, kellelt ka tema õpib. Kui Mati uurib nende unistuste kohta, mida tema võluv kaaslanna ehk jätaks pigem täituvate unistuste nimekirjast välja, siis selgub, et Monika on unistanud poliitiku karjäärist ehk konkreetselt ühest ametikohast. Muide endisel poliitikul on tolle aja märkmed alles ja ta soovitab: kui keegi hakkab teile kurja tegema, pange need asjad kirja, hiljem võib seda vaja minna. See on teadlik enesekaitse, headus ei pea olema lollus!” põhjendab Monika. Muide, meediainimesena ta ei guugelda kellegi tausta uurimiseks, vaid annab inimestele võimaluse alustada temaga suheldes puhtalt lehelt.

Mati on märganud oma kolleegi mingeid mängukaartidest suuremaid kaarte lappamas ja selgub, teisel saatejuhil on kaasas inglikaardid, ta õpib neid kasutama ja tahab minna spetsiaalsetele kursustele, Mati tahab teada, milla lumesadu lõpeb, võtab ühe kaardi, loeb sealt midagi vastuolulist ja möödapanevat oma suhete kohta ning süveneb pigem pilti. Sellel on tema nägemuse järgi Vene väikelinna tüdruk, kes on tõmmanud just selga kleidi, käärib paremat käist üles ja vaatab altkulmu sünge pilguga, justkui öeldes: Смотри бляд, что будет! Nüüd tahab ta ka teada, kas Monika ise usub sellesse värki.

Monika sõnul meeldivad talle vaimsed teemad ja talle meeldib elust aru saada: sportlastest kirjutades läks ta taipoksi trenni ning lauljate tõttu käib nende kontserditel. “Mulle meeldib aru saada maailmast, millest ma liigun!” lisab ta. Kuna GoodNewsis kirjutatakse palju ka joogast, meditatsioonist, tantrast ja muust, siis peab selle maailmaga kursis olema ning peatoimetaja tahab portaalis soovitusi jagades ka neid asju omast käest teada.
“Kaardid on tehnilised abivahendid, parim asi lahendusteks on oma süda!” on Monika kindel ja Mati nendib, et nüüd tõmmati inglikaartidele vesi peale. Tema lootis teada saada, kes saab uueks presidendiks, millal pannakse tänavavalgustus põlema ja kunas lumesadu lõpeb ja nii edasi. Kuna Monika kiidab praegust presidenti jääkarude aitamise eest soovitab Mati: “Kui keegi tahab saada presidendiks, siis võti on jääkaru Nora uues puuris!”

Kuna saate lõpp läheneb kiiresti, soovitab Monika kindlasti vaadata videot “Nora päästab maailma” ja Mati lisab, et kui seni päästsid maailma rumalamad päästjad ehk missid, siis nüüd on neil kiskjate näol tugev konkurent olemas. Videos Aleksei Turovski suust kõlavad kolm soovitust on siiski lihtsamad kui Mati oma: minna Teravmägedele geoloogiks ja seda püssita. Lõpulooks soovib Itaaliasse suusatama sõitev Monika tuntud laulu “Põgene, vaba laps!” ja Mati nendib, et uut raadiosaadet saab teha ka lahases olles. Kuulake heade uudiste saadet Kuma ja Tre raadios pühapäeval, kell 11 Tres ja kell 15 Kumas, suusatage, aidake jääkarusid ja otsige häid uudiseid portaalist GoodNews.

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 14.jaanuar 2016Monika Kuzmina

GoodNews Top20