1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade keskendub horoskoopidele, filmiauhindadele ja nostalgiale
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade keskendub horoskoopidele, filmiauhindadele ja nostalgiale

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade keskendub horoskoopidele, filmiauhindadele ja nostalgiale

Heade uudiste saates on taas GoodNewsi tüdrukud Joanna ja Elviira ning saatejuht Mati leiab hea uudise sellest, et kuigi Monika on haige, läbi nagu Läti käbi, pole temaga midagi hullemat juhtunud. Edasi tuleb jutuks saatejuhi alles möödunud sünnipäev ja Mati kinnitab, et ta pole kunagi sünnipäevade pidaja olnud. Joanna uurib, kas saatejuhi vastumeelsuse taga pole pigem see, et ta ei saa paastu tõttu sünnipäevatorti süüa. Mati selgitab, et paast pole nagu raudnael, sünnipäeval tükike torti pigem kinnistab paastuideed. Oma sünnipäevatorti maitses ta siiski vaid sellepärast, et kolleegid ütlesid sellel huvitava maitse olevat. Samas nendib saatejuht, et talle meeldib olla märtsis sündinud, sest selle kuu hällilapsed on kõik toredad inimesed. Kui Elviira nendib, et tema siis heade inimeste hulka ei pretendeeri, lohutab Mati, et toredaid tegelasi on ka teistes tähtkujudes peale Kalade.

Edasi lähebki jutt horoskoopide peale ja saatejuht üllatab kõiki infoga, et veel 25 aastat tagasi oli nii pime aeg, et inimesed ei teadnudki sodiaagimärkidest midagi. Kumasse jõudsid horoskoobid 1993. aastal tähemärgiusku kolleegi Mia kaudu, kes Mati sõnul pidevalt rääkis, kui täppi need on läinud. Raadiomees vaeb natuke ka skeptitismi selles küsimuses ja leiab, et kui mõned inimesed on horoskoobi usku, siis skeptikud on üks kõige fanaatilisemaid ususuundi, sest nemad sulgevad teadlikult silmad kõige ees, mis võiks nende kahtlusi ümber lükata, nende pilk on alati bolševiku moel selge. Nemad on justkui terve Universumi läbi käinud ja teavad, et seal pole midagi seletamatut.

Joanna

Joanna algatab arutelu selle üle, kas tähemärkide iseloomustuses on keegi vestluskaaslastest leidnud midagi, mis kohe kuidagi tema kohta ei käi. Mati leiab, et kuigi enamik horoskoopide tegijaid üritab loetavuse nimel välja tuua just parimaid asju, mis mingi tähemärgi esindajaga juhtuma hakkavad, on ka äraspidiseid ennustusi, mis panevad nördima, kuid äratavad siiski huvi. Joanna arvab, et kui päevahoroskoop lubab head, siis tulebki terveks päevaks hea tuju, aga kui ei, siis saab ennast lohutada, et selle on kirja pannud keegi, kel päev halvasti algas. Kui Joanna ütleb, et tema on Neitsi tähtkujust, paneb see Matit pisut ehmuma, sest Neitsid on loomult kordaarmastavad, mis on vastand tema kaootilisusele. Siis selgub, et Joanna ongi selline inimene, kes paneb kõik asjad täpselt kirja. Elviira aga on Lõvi, kes saavutab alati lõpptulemusena seda, mis tema tahab. Temal aga on meenutada suurepärane juhus, kus horoskoop ennustas talle valentinipäevaks abieluettepanekut. Elviira seda ei uskunud, pealegi oli tema kauaaegne elukaaslane sel ajal komandeeringus, kuid lubatu läks siiski neli päeva hiljem täide. Joannal on sama asi meenutada, aga tagantjärele variandis — nimelt luges ta eelmise aasta horoskoopi ja selles oli märge, et tema tähtkuju naisesindaja võib lapseootele jääda, mis ka juhtus.

Jutt läheb hiljutisele reklaami- ja filmiauhindade jagamisele ja Joanna nendib, et kevade poole on telekavadesse ilmunud väga palju häid saateid. Mis aga puutub sellesse auhinnagalasse, siis filmi kategoorias sai auhinnatud “Päevad, mis ajasid segadusse”. Joanna on sellest filmist vaimustuses, sest nägi ära, mis toimus 1990-tel aastatel tegelikult, kuid Mati tõi saate eel ta reaalsusesse, öeldes, et sellised need aastad küll polnud, seega peab nooruke Joanna nüüd kõike ümber hindama. Saatejuht selgitab, et tema oli neil aastatel väljakujunenud inimene, 30+ vanuses, ja temal selle aja nostalgiat ei ole. Küll aga ütles üks tema kolleeg, kellele need ajad midagi tähendavad, et nii see küll ei olnud. Matile tundus film liiga kuri, võlts ja kehvatasemeline, Joanna hea emotsioon filmist aga kestis pikka aega. Mati annab edasi Tõnu Trubetski arvamuse, et tegelikult oli filmi tegevusega sarnane aeg hoopiski 2000. aastate alguses, kusjuures muusik on need vastuolud ka välja toonud. Saatejuht lisab, et 1990. aastatel oli elu siiski pigem rõõmus, sest hakati ju elama omas riigi ja tegutsemist oli palju, tige rullnokkade aeg järgnes pisut hiljem, kuid ta nendib, et igalühel on siiski oma arvamus ja mälestus.

Samas kiidab Mati filmi 1980. aastatest “Sangarid”, mis annab tolle aja vaimu täpsemini edasi ja on talle lähedasem, olles nii humoorikas kui ka realistlik. Ta toob näiteks keelega suusasaapad, mida müüdi tossudena — noortele võib see uskumatuna tunduda, aga tegelikult see nii ka oli. Tol ajal müüdi ka näiteks valuuta pähe Hitleri-aegseid Saksa markasid, sest tegelikult käibivaid Saksa rahasid polnud paljud näinudki. Sealt läheb jutt 1980. aastate välisvaluuta kõikvõimsusele, mis tegi Viru ärikad muinasjutuliselt rikkaks ja ka Matil on oma jutt sellest, kuidas ta maksis Moskvitši üleslöömise eest 4 dollarit ning sai selle eest sõpradelt sugeda, sest nende väitel oli töö väärt vaid ühte dollarit, seega maksis Mati lubamatult üle. “Sangarite” kohta ütleb ta inimestele, kes seda veel näinud pole, et see on väga realistlik film, see pööraselt veider elu oligi tolle aja elu. Saatejuht toob paralleeli Eestist ära hüpanud noorte meeste ja praeguste mustanahaliste paadipõgenike vahel — nimelt arvasid nõukaajal Eestist põgenenud noored, et Läänes ei pea enam tööd tegema, ja kui selgus, et ikka peab küll, siis läksid nad juveeliärisid röövima, ja nii arvavad ning talitavad praegu ka paljud Aafrikast tulevad noored mehed. Õnneks ei tormanud siit minema tuhanded, vaid ainult mõned, kuid häbi on nende pärast siiani.

Joanna nendib, et eestlased teevad häid filme — ka temale see film meeldis, kuid hiljem avastas ta, et sisu sel tegelikult polnudki, see oli olustiku edasiandmine. Mati aga meenutab hiljutist kino avamist Viljandis, kus ta küsis linnapealt ja folgi eestvedajalt Ando Kivibergilt, milline on hea film, ja sai pärast pikka mõtlemist vastuseks: “Mandariinid”. Joanna jagab endise viljandlasena samuti rõõmu uue kino üle. Uuesti auhindagalale otsa vaadates meenutab Mati, kuidas meelelahutusaadete osas konkureerisid “Hommik Anuga,” “Su nägu kõlab tuttavalt” ja “Ringvaade”, mida on siiski väga raske omavahel võrrelda. Saatejuhi kiidusõnad saab hoopis saade “Plekktrumm” ja selle tegijad. Selle saate võlu seisneb Mati arvates selles, et “Plekktrummi” saatekülalisteks on kõrgintellektuaalid, inimesed, kelle juttu ära kuulates oled muutunud või targemaks saanud. Või oled ka ärritunud, kuid ei teki tühja tunnet, nagu enamiku jutusaadete puhul, kus käivad läbi väidetavad arvamusliidrid, prominendid ja staarikesed ning räägitakse lõppenud suhtest või uuest plaadist.

Elviira

Joanna tahab teada, milline oleks see saade, mida läheks nüüd ja kohe koju diivanile vaatama. Mati leiab, et lõuna on käes ja võiks diivanile lösutama minna küll. Elviirale meeldib igati uus saade “Suure tähe väike täht” ja tema läheks just seda kohvitassiga käes diivanile vaatama. Mati vaataks hea meelega mõnda vanemat “Plekktrummi” saadet. Siit lähebki jutt sellele, kui hea on tänane aeg, mil saab kõike järelvaadata — see aeg, mil mahamagatud saade jäigi igaveseks nägemata, pole sugugi kauge minevik. Saatejuht meenutabki kunagist menufilmi “Emmanuelle”, mida omal ajal näidati nõukaajal Soome televisioonis ja siis olid Tallinna tänavad tühjad, sama oli muide ka laulusaatega “Horoskoop” Eesti Televisioonis. Edasi aga küsib Mati intrigeeriva küsimuse: milline on läbi aegade kõige vaadatum otsesaade maailma ajaloos? Vihje: 1969 ja Ameerika. Vastus on, et 500 miljoni inimese silma all toimunud inimese astumine Kuu pinnale koos lausega: “See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!” Seda ei näinud ainult sotsmaad peale Poola ja Rumeenia.

Elviira meenutab aegu, mil sai laule lindistatud ja siis “Replay” nupu kaudu kuni tüdimiseni kuulatud, ja ta uurib Matilt, et kas sai ka raadio juures muusikalugusid peale passitud? Mati meenutab, kuidas ta teatud muusikasaadete ajal läänelikke laule lindistas ja poole loo pealt tuli mõistatada, kas see väärib lindistamist, sest makilindid olid kallid. Kui ei meeldinud, tuli linti tagasi kerida ja uut lugu oodata. Toda aega meenutades aga leiab vestlusring, et aeg oli siiski põnev ja inimesed õppisid nii ka muusikamaailma tundma. Joanna läheb saate lõppu tunnetades portaali GoodNews edetabeli lainele ja toob esile Pärt Tarvase arvamuse sellest, mis on Eestis hästi. Muusik on öelnud, et tal on au olla üks sellest rahvast, kes on kõigis katsumustes ellu jäänud. Joanna räägib ka “Ruudi rassib” katsetusest, mis tõi kaasa ühe loo “Ei, ma lõpetan!”, mis ei tähendanud siiski kogu challenge`i, vaid ainult kaalumise lõpetamist. Mati vaebki seda tunnet, mis tekib siis, kui treenid ja nälgid, ning avastad, et kaalukaotuse asemel on hoopis paarsada grammi lisandunud. Elviira leiab, et kui kui tagasilöökidest kord üle saab, siis muutub seni vaevana tundunud asi elustiiliks, kuid mingi krõks! peab siiski enne läbi käima. Sellega aga on “kaootiline virin”, nagu Mati saadet nimetab, selleks korraks läbi.

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 16.märts 2017Elviira Eessaar ja Joanna Müür

TOP20

 

Head Uudised GoodNews