1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib Ruudi rassimisest ja märtsipaastust
KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib Ruudi rassimisest ja märtsipaastust

KESK-EESTI TRE JA GOODNEWS! Heade uudiste saade räägib Ruudi rassimisest ja märtsipaastust

Eetris on taas Head Uudised ja üks hea uudis on saatejuht Mati Palmeti sõnul see, et Monika ei hakka jutu vahele sõitma, sest teda lihtsalt pole, on Joanna, kes seletab, et on käes kaalu allavõtmise aeg, ja kuna Monikal pole midagi alla võtta, siis on ta teemast kõrvale jäetud. Tema asemel on stuudios Helena Ruudi, kes kajastab oma blogis suurt väljakutset, kaalulangetamist saja päeva jooksul, mis peaks päädima kokkuvõtetega saavutatust 5. juunil. Helena ise selgitab, et tal seisab ees 100-päevane challenge, mis tähendab kuut trenni nädalas, jõusaali ja kardiot ning tervislikku toitumist. Profina aitab teda personaaltreener Laura. Otseseid numbreid pole ta veel välja öelnud, sest need võivad hullumeelsena tunduda, need saab teada blogist, kuid väljakutse on juba 26. veebruarist käimas. Idee ja mõte on Helenal juba mõnda aega peas, nüüd hakkab see kuju omandama.

Mati nendib, et kuulus sõna challenge tähendab üldjuhul midagi väga rasket ja tahab teada, kus on raskusmoment saatekülalise jaoks. Helena usub, et see väljakutse pole mitte sedavõrd füüsiline, kuivõrd vaimne ja emotsionaalne ning saatejuht lisab sõna “Kulinaarne?” Helena täpsustab, et kulinaarne eneseületus ongi üks vaimsetest ja emotsionaalsetest väljakutsetest. Joanna meenutab üht sissekannet oma noorpõlvepäevikust, kus ta esimese saavutusena märgib ära oma tublidust, kuna sõi tavapärasest vähem… moosisaia ja muid kaloripomme. Füüsilise poolega aga on Helena juba mitu kuud vaikselt pihta hakanud. Mati aga teab, et kui mingi trenn on vastik, siis alateadvus hakkab seda võimendama ja kerib vastumeelsust seni, kuni treenija alla annab. Selles aitab ainult sund ehk treener, kes helistab ja küsib, miks sa ei tulnud ja seda seni, kuni põhjendused otsa lõpevad ja tuleb ennast diivanilt püsti vedada.

Helena sõnul on tal “suurivaevu diivanist ukseni” periood juba möödas ja ta on hakanud trenniskäimist juba nautima. Samas tunnistab ta, et pole kunagi eriline spordiinimene olnud. “Juba koolis tegin kõike, et kehalise kasvatuse tunnist kõrvale hiilida,” lisab saatekülaline. “Seda enam meeldib mulle avastus, et trenni teha on tore!” Hetkel teeb ta jõusaalis käies ülekehatreeningut eri lihasgruppidele. Mati tahab teada, kui intensiivset trenni Helena ikka teeb, kas lausa selleni, et pilt hakkab eest minema ja siis tuleb kaif. Helena on oma treeneriga kokku leppinud, et mõlemalt poolt kasutatakse mõistlikku koormust, mitte liiga lahjat ega ka veremaitsega suus, kuid ta on olnud riietusruumis ka nagu märg kalts.

Helena Ruudi

Joanna tahab teada, kui palju Helena ennast toiduga piirab, ja selgub, et 100 päeva ei tule tilkagi alkoholi, mis annab liigkaloreid ja on üldse paha. Kindlasti väldib Helena liigsuhkrut, kuid ei hakka kahjulike asjade pärast siiski toiduvalmistamist menüüliselt muutma. Joanna tunneb nüüd huvi Mati paastuaja kulgemise ja sellega seonduva alkoholist loobumise vastu. Mati on valmis väljakutsetes minema äärmustesse, kasvõi üheotsa kosmoselennuni, kuid alkoholist loobumist peab ta siiski ülearu äärmuslikuks. Saatejuht on küll nooruslikust padujoomisest üle läinud veininautleja tasemele, kuid paastuajal alkoholist loobumist peab ta kristlikus kultuuriruumis liigseks, sest ka Martin Luther oli suur õllede asjatundja. “Vedel ei riku paastu!” olevat ta õlle kohta öelnud. Küll aga on Matil paastuajal absoluutne piirang igasugusele lihale, aga ka munadele ja piimale.

Mati peab paastuaega väga toredaks, sest alles alanud paast tekitab hea tunde juba esimeseks nädalavahetuseks. Selleks ajaks on organismist lahkunud magusast loobumise suhkur ja lihast loobumise sool. Tema hinnangul käib meil mõlema aine liigne sisseahmimine. Edasi kirjeldab saatejuht, kui heaks kogu olemine läheb, niipea, kui “valge surm” on kerest lahkunud. Lihast pole ta paastu järel üldse loobunud vaid sellepärast, et ei ole saada head taimtoitu. Paastuaja söökideks on Matil kikerherned, igasugused köögiviljad ja muu taimne kraam, mille maitseid hakkab paastuja tavaliselt hästi tunnetama. Joanna nendib, et tegelikult saab taimedest väga häid asju teha ning Mati hoiatab, et sageli tehakse taimset sööki ohtra õliga, mis nullib selle tervislikkuse. Ta meenutab seejuures Vahemeremaades viljade küpsetamist ja hilisemat söömist lausa õlist tilkuvana.

Saatejuht toob jutu sisse ka teatud paastupiirangud, nagu ühe kirikuõpetaja internetipaastu. Lisaks täpsustab ta, et paastumine pole tegelikult mingi kannatus, kuigi paljud seda arvavad, vaid see loob just hea olemise. Paastuga küll kaasneb kaalu langemine, kuid see pole eesmärk. Tema on siiski kaotanud 40 päevaga 17 kilo. Mati toob välja veel ka selle, et mitmed toiduained ajavadki õgima, kuid porgandi või kaalikaga seda ikka ei juhtu. Helena täpsustab nüüd, et tema lihast loobunud pole, kuid lisaks alkoholile ja suhkrule jäävad ära nisu-, piimatooted ja munad. Mati ohkab, et piim on üks asi, millest ta loobub kahjutundega.

Joanna tõstatab küsimuse, miks loobutakse munadest, sest paljud treenijad seda söövadki. Mati lisab, et munast loobumine on pigem sümbol, sest tegelikult on munavalk keha lihaseliseks ehitamisel tähtis. Saatejuht meenutab üht rammumeest, kes ajas sisse toidulisandeid, sest tavasöögist ei saa lihtsalt maailmameistri lihasmassi tarvis piisavalt vajalikke aineid.

Joanna ja Helena (2)

Mati nendib, et meie ühiskond on kaaluga nii hädas, et jõusaalitrenni koos mingi dieediga peetakse tervislikuks asjaks. Samas on tervislik hoopis kehale puhkuse andmine ja mittevajalikest ainetest hoidumine. Joanna teab, et kaalulangetamisel sõltub tulemus 80% ulatuses õigest toitumisest. Kõva ujumis- ja jalgrattatrenni tegija Mati, kes peab ennast omaealiste seas üsna tegijaks, nendib, et füüsiline trenn tegelikult eriti kehakaalu ei vähenda, eriti kui sellele järgneb poes läbi astumine ja söögitegemine. Tema arvates oleks kaalulangetamiseks parim võimalus täielik leboolek, kus tõmmatakse kilod alla nii, et midagi ei tehta, järelikult ei hakka keha ka midagi nõudma, nagu ta nõuab pärast trenni taastavat kõhutäit. Kuigi siis on küll kaal maas, aga seksikat väljanägemist pole, sest lebotamine head väljanägemist ei anna — inimesed tahavad ikkagi täispaketti kaalulanguse, hea väljanägemise ja suurepärase enesetundega.

Joanna meenutab oma poksi-challenge`i, mille peale Mati arutleb, et see sõna kõlab, nagu oleks väljakutseks kellelegi suurele pasunasse andmine. Joanna räägib siiski sellest, et kuigi poksimine tal kilosid väga alla ei võtnud, oli ta oma peeglipildiga rohkem rahul. Seega leiab ta, et kaalunumber pole alati oluline. Helena lootis samuti algul numbrilangusele, kuid nüüd peab olulisemaks mõõdulinti, enesetunnet ja peeglipilti. Mati võtab üles ka need tagasilöögid, mida kaalulangemine tekitab. Sageli esialgu kilod kaovad, sest osa liigseid aineid kannavad vedelikud välja, aga natukese aja järel hakkab keha kaalukaotuse vastu protesteerima ja seda tõstma. Saatejuhi arvates on oluline režiimi hoidmine, alles siis hakkavad kilod kukkuma, kuid ka seal on ohud, sest järsud muutused organismis, eriti kui loobutakse suurtest kalorinumbritest, võivad pöördumatuid kahjustusi tekitada.

Joanna tahab teada, millised on vestluskaaslastel need tõuked, mis on pannud neid kaalulangetust tõsiselt tegema. Mati on elus teinud kolm kaalulangetuseksperimenti, kusjuures esimest korda lausa järeleproovimiseks, mis see kaasa toob ning ta kirjeldab neid pikemalt. Esimene oleks äärepealt kurjaks läinud, teine oli suunatud miinimumkaloritele ja kolmas viis nelja kuuga 30 kilo, kusjuures see oli nii kaasahaarav, et söömine ununes. Helenal oli tõukeks esmalt halb enesetunne, kui oli raske liikuda, ja see ajas närvi: “Ma ei taha ennast nii tunda!” Teise põhjusena toob ta oma vanuse, et nüüd on aeg ikka midagi enda heaks ette võtta. Joanna teab, et trenni järel hakkavad ka muud asjad paremini liikuma — trenniaeg ei kao justkui kuskile, vaid tekitab vaba aega juurde. Mati lisab veel seda, et trennist ärajäämine pigem tekitab suuremat stressi ja tunnet, et ma ei teinudki ju sel ajal midagi, oleksin võinud trennis olla. Joanna toob sarnase näite teleri vaatamisest, millest loobumine tekitab palju aega juurde.

Joanna ja Helena (3)

Mati lisab, et välismaal käies, kus tavaliselt keelebarjääri tõttu telekat ei vaadata, annab aega juurde, ning nendib, et ka raadio pole väga hea aja veetmise vorm. Seega on saade lõppenud ja kõlab veel vaid Kuldse Trio kaalulangetaja laul.

KUULA SAADET!

GoodNews Tre Raadios 02.märts 2017Helena Ruudi
Jüri Kukk Ajakirjanik