Avaleht GoodNews raadios KUULA! “HEAD UUDISED”! Jutuvestja Erki Kaikkonen: igaüks, kes tahab rääkida lugusid, peab oskama ka kuulata
KUULA! “HEAD UUDISED”! Jutuvestja Erki Kaikkonen: igaüks, kes tahab rääkida lugusid, peab oskama ka kuulata

KUULA! “HEAD UUDISED”! Jutuvestja Erki Kaikkonen: igaüks, kes tahab rääkida lugusid, peab oskama ka kuulata

Kesk-Eesti Tre Raadio saate “Head uudised” külaliseks 18. märtsil oli jutuvestja ning elu-uurija Erki Kaikkonen. Ta on ka nõustaja, koolitaja ning kommunikatsiooniekspert.

Kuid kõige enam meeldivad Erkile lood haldjatest ning imelistest tegelastest, keda me ei näe ning üleüldse usub Erki, et tegelikult on elu ise kui üks suur muinasjutt. Erki on enam kui kümme aastat tegelenud jutuvestmisega ning uurinud lugude ja narratiivsuse tähtust inimkogemuses ja laste arengu toetamisel.

HÄID MÕTTEID JA SOOVITUSI ERKILT:

  • Muinasjutt on lugu, mis pärineb vanadest aegadest. Muinasjutt ei ole autori lugu, see on rahva poolt suupäraseks räägitud lugu.
  • Autorilugu on alati keerulisem rääkida, sest see ei ole suupäraseks räägitud. Rahvalugu jääb kergemini meelde, sest see on suupärane.
  • Muinasjutt on strateegiate õpetus konkreetse kultuuriruumi, kust see pärit on, väärtuste ja vajaduste rahuldamiseks ning konfliktide lahendamiseks.
  • Muinasjutud ja müüdid on need, kus me saame kohtuda aastatuhandete jooksul ladestunud sellise väärtusruumiga, mis tagab meile jätkusuutlikkuse – iseendaga, ruumiga kui keskkonnaga.
  • Muinasjuttude lugemine on fantaasiaga seotud. Kui me kuuleme lugu, siis me samastume peategelasega. Elame läbi nende kogemust.
  • Muinasjutud on üliolulised, et me hakkaks selles maailmas orienteeruma.
  • Kõigest annaks teha muinasjutte.
  • Kõneosavus ja eneseväljendamise oskus on väga tugevalt seotud lugemisega. Lugemisega paraneb ka õigekiri ning sõnavara.
  • Muinasjutuvestja räägib spetsiifiliselt ainult muinasjutte. Jutuvestja on see, kes sõnastab asju, mida me ümberringi näeme viisil, mis aitab mõista, näha, taibata, märgata. Jutuvestja jätab rohkem vabadust.
  • Eneseregulatsioon on toimetulek iseenda sisemaailmaga.
  • Kuulamine on väga tahtis. Igaüks, kes tahab rääkida lugusid, peab oskama ka kuulata.
  • Kuulamine on koostöö esmane eeldus.
  • Eestis on kollektiivne monoloog – kõik tahavad rääkida, aga keegi ei oska kuulata.
  • Kuulamise puhul pole nii, et paned suu kinni ja vaatad kuhu iganes. Peame aru saama ka sellest, mida teine räägib.
  • Hea kuulamisruum on see, kus me ei anna teistele hinnanguid ning kus meil on turvaline.
  • Hinnangutest loobumine on õpitav. Iga situatsioon, millele me hinnangu anname, loob meie emotsionaalse reaktsiooni ehk meie reaalsuskogemuse.
  • Kui astume välja oma mugavustsoonist, siis märkame ka imesid.
  • Kui me kõik ette planeerime, ei ole meil ruumi elumüsteeriumile.

SAATES KÕLANUD TEEMAD:

  • Mis on muinasjutt Erki jaoks – 05.21
  • Orientiiri kaotamine – 06.33
  • Muinasjutud lõppude puhastamine – 08.18
  • Eesti näkilugude uurimine – 09.14
  • Miks lugeda muinasjutte? – 10.21
  • Kes on jutuvestja? – 15.50
  • Vaikuseminutid – 16.36
  • Teiste kuulamine – 17.56
  • Erki kuulamise harjutamine – 20.40
  • Hinnangud -22.40
  • Imed – 27.00
  • Kas haldjad on olemas? – 28.40
  • Erki lemmik muinasjutt – 35.15

Saates loositi välja ka kirjastuse Rahva Raamat neli muinasjuturaamatut: Benji Daviesi “Vanaema linnupoeg”, Ado Piirikivi “Viisk, põis ja õlekõrs”, Martin Sodomka “Kuidas ehitada autot” ja Riikka Jäntti “Väikese hiire talv”.

Muinasjutu raamatud võitis Pille. Palju õnne ka Heade Uudiste poolt!