1. Avaleht
  2. GoodNews raadios
  3. KUULA RAADIOSAADET! Heade uudiste saatekülaline on Kertu, kelle eesnimi ütleb ka järgneva
KUULA RAADIOSAADET! Heade uudiste saatekülaline on Kertu, kelle eesnimi ütleb ka järgneva

KUULA RAADIOSAADET! Heade uudiste saatekülaline on Kertu, kelle eesnimi ütleb ka järgneva

Neljapäevane Kuma Raadio ja portaali GoodNews ühissaade algab külalise tutvustamisega ning esmane info on see, et ta on raadios töötanud 9 aastat, tema telefonihelin seostub tema nimega ja edasi ütleb juba saatejuht Mati Palmet: “Kui kirjanduses öelda Mark, siis tähendab see Twain; kui öelda Lenin, tähendab see Partei ja kui öelda Kertu, siis tähendab see Jukkum!” Teine saatejuht Monika Kuzmina teab, et Kertu proovib enda peal kõik sportlikud tegemised järele ning esimene teema ongi võluv külaline ja sport.

Kertu kinnitab, et sport ei tähenda tema jaoks kõige kiirem, kõrgem ja parem olemist, vaid see on hea elukvaliteedi hoidmise põhjus. “Olen Eesti meditsiinis pettunud ja selleks, et terve olla, peab endasse panustama,” täpsustab ta.

Mati uurib kohe Paide-Türi jooksu silmas pidades, et kas 14 kilomeetrit joosta on külalise jaoks normaalne distants. “Päris arvestatav!” kostab tervisesportlane Kertu ja lisab, et tema jaoks on tähtis osavõtt, mitte tingimata võit. Tema hinnangul pole maraton tervissport, kui minnakse võidu peale välja. Võistlus annab hea võimaluse olla pidevalt motiveeritud trenni minema, kuid tervisespordis aegu ei joosta.

Siinkohal soovitab Monika kõigil tutvuda Kertu blogigakertujukkum.blogspot.com, sest külaline tahab olla kõige mitmekülgsem inimene ja nii saab teada kõik tema seitse tahku. Saatesse tuleku põhjuseks on siiski see, et noor ja kaunis naine on nädala jagu TV3 avalike suhete juht.

Kertu Jukkum

Mati teab, et selles ametis saab olla kahte moodi pluss vahepealsed variandid. Esimeseks variandiks on see, et avalike suhete juht on firmas ainus, kes teab, mis toimub ja ta räägib sellest ka ülemustele. Teise variandi järgi ei tea keegi firmas, millega selles ametis olev inimene tegeleb ja nii ei käi too varsti isegi kohal. Kertu naerab, et sellisel skaalal jääb tema kuskile keskele ehk siis TV3 juhid teavad, mida nad teevad ja värske suhtekorraldaja ei käi sugugi ainult sooja koha pärast tööl.

Edasi läheb jutt sellele, et Annely Adermann on TV3-s lati kõrgele tõstnud ja Mati hinnangul on tema nimi paljudele ainus, mis tuleb meelde, kui palutakse nimetada telekanalite suhtekorraldajaid. Kertu lubab oma töös endast parima anda ja minna mööda Annely sissekäidud rada.

Saatekülaline tutvustab oma töö kulgu: tööle tulles uurib ta, millised on olnud meediakajastused, mis puudutavad telekanalit, siis kohad, kus saaks midagi täita ja pressiteate välja saata, kurssi tuleb ennast viia õhtuse programmiga, et kas seal on midagi jagamiseks ning mõistagi tuleb suhelda ajakirjanikega. Nii et Kerttu teeb ka Kuma saates olles oma tööd.

Mati tahab teada, kas avalike suhte juht kommentaare ka loeb, kuid seda Kertu ei tee. “Siis on sul igav, kõige huvitavamat ei näegi,” nendib saatejuht. Kertu sõnul reageerib ta kriitikale siis, kui keegi sel teemal ühendust võtab. “Inimestel on palju arvamusi, ma ei leia, et igale kriitikale peab vastama või vastulööki andma,” nendib ta.

Monika meenutab mõningaid negatiivseid artikleid TV3 kohta, mis olid küll professionaalide kirjutatud, kuid polnud arvustavad, vaid nõmedalt ründavad ning panid teda meediainimesena neid saateid üle vaatama. Jutuks tulebki värske saade “Krista lood”, mida on peetud kopeeringuks.

“Kõik need asjad on maailmas juba tehtud, ka lugude edasijutustamine on tehtud, selles pole midagi erilist ja sarnaseid saateid on palju,” selgitab Kertu lisades, et saatejuht annab oma saatele oma näo ning Krista Lensini oma tasub vaadata.. Üldiselt aga on kriitika tema hinnagul turunduses hea.

Mati näeb saadete tagasisides ühel pool kriitikute arvamusi, teisal aga klikkide arvu ja vaadatavust. Tema sõnul pole keegi popmuusikas teinud süvaanalüüsi Meie mehe fenomeni kohta, kuid seal läheb arvesse keskmine muusikakuulaja. Küsimus kerkib sellisena, et mida on tegelikult vaja arvestada, kas vaatajaid või kriitikat, sest saade ei saa ühtmoodi meeldida seebikafännile ja ajakirjandusprofessorile. Kertu kinnitab, et tema positsioneerib ennast oma töös televaatajale.

Monika hinnangul on iga saade mõeldud kindlale sihtgrupile ja ta toob näiteks “Su nägu kõlab tuttavalt” — see lõbus saade on näidanud, et saab teha meeldivat formaati kogu ühiskonnale. Mati toob selle peale näite ühest inimesest, kes pidas näosaadet halvaks viisiks raisata andekate inimeste aega pööbli lõbustamiseks. Selle loogika järgi kuuub mehine saatejuht alamkihi hulka, sest temale saade meeldib.

Mati toob sisse uue teema küsides, kas raadiohääl Kertu on vahetanud eetrivabaduse avalike suhte üsna kontrollitud ja kontrolliva ameti vastu, mis on kaks diametraalselt erinevat asja. Kertu sõnul on see tema teadlik eneseteostuse valik ja pealegi on meediaühiskonnas juba kõik omavahel seotud, reklaamindusest ja suhtekorraldusest kirjutava, rääkiva ja näitava ajakirjanduseni. “Olen selle pöördega rahul!” kinnitab ta.

Kertu Jukkum ja Monika Kuzmina2

Monika tahab teada, kuidas ettepanek TV3-st tuli, kas suure sularahapaki näol. Kertu meenutab, et telekanali turundusjuht pakkus talle uut väljakutset ja siis tuli pikk selgitus tollaselt avalike suhete juhilt Annely Adermannilt, kes mõlema naise jutu järgi on vapustav, positiivne ja äge inimene. Monika meenutab oma koostööst, et Annelyga sai suhelda ka hilistel õhtutundidel ning ta oli seejuures alati reibas ja tegus nagu oleks juba hommik ja hommikukohv joodud ning meik peal. Igal juhul Kertu pärast esimest nädala uue väljakutse vastuvõtmist ei kahetse, kuigi väidetavalt läheb esimene kuu sisseelamiseks, teine analüüsimaks mis läks valesti ja kuidas peaks õigesti.

Monika uurib, et milline uutest TV3 saadetest on suhtekorraldaja enda lemmik ja Kertule on selleks “Abielus esimesest silmapilgust.” Ta toob välja ka kolm meeldivuse põhjust: meil pole veel midagi nii vägevat tehtud, saade on omanäoline ja tavaline Eesti inimene on selles saates pandud kummalisse rolli, kusjuures on ta sellega ise nõus olnud. Monika küsimus “Aga kui sa ise peaksid…” vallandab elava arutelu. Kertu leiab, et kuna Eestis nagunii lahutatakse iga teine abielu, siis võib-olla oleks õigem usaldada paaripanek spetsialistidele.”Kui laua taga oleks psühholoog, seksuoloog ja antropoloog, siis usaldaksingi neid,” naerab ta.

Nõukaaja asjatundja Mati meenutab tolle aja tuntud akadeemikut Gustav Naani, kes tegi juba sotsialismiajal kõiki šokeerinud ettepaneku abielluda lepingu alusel, mis võinuks saatejuhi arvates välja näha nagu näitleja ja teatri vahel sõlmitav leping ehk siis kui olid selle aja jooksul tubli, siis pikendame lepingut. Monika tõmbab paralleele kihlusega, Kertu jääb spetsialistide kasutamise mõttele ja Mati nendib, et püsivad abielud on sageli tekkinud hoopis üheöösuhetest.

Järgmise teemana nendib Mati, et TV3 küsimuseks on alati olnud Seitsmesed Uudised ja ta meenutab uue uudistejuhi raadiosaate omaaegset lõppu: …mulises Mardisalu!” Kuma raadiohääle sõnul veab eelnimetatud persoon käru, mille rattad loperdavad. “Kas TV3-s tehtud otsused on olnud head,” küsib ta. “Andkem aega atra seada — Seitsmestest saab korralik uudistesaade,” vastab Kertu. “Mis tast siis saab, kas võetakse niiöelda “meie Mehest läbulaulu juurde”- suund, akadeemiline või meelelahutuslik suund,” ei jää saatejuht rahule. Kertu ei taha küll spekuleerida, kuid viitab kolmandale suunale, mis vastaks vaatajate ootustele. Monika on sel teemal Mart Mardisaluga vestelnud ja arvab, et tunnusjoonteks saavad olema meelelehutus pluss tõsised uudised, kaks asja tõsises harmoonias.

Kertu Jukkum ja Monika Kuzmina

Kui Mati uurib, et kas Kertut õpetatakse juba ka ebameeldivatel vaikima, saab ta ägeda vastuse kaassaatejuhilt: “Neil on jumala lahedad inimesed majas”, millele järgneb Mati selgitus, et mitte maja ei muuda inimest, vaid elu. “Ma ootasin juba selle meeldivaima saate küsimuse juures, et sa vastad: “Sellel küsimusele ei saa otseselt vastata, kõik meie saated on head!”” naerab saatejuht. “Õige vastus on — elame, näeme,” lõpetab Kertu. Mati lisab veel, et uudistesaatele ei saa tegelikult formaati ette seada ja Monika loodab, et Seitsmeste uus meeskond toob kaasa ka head uudised.

Siit läheb muidugi jutt heade uudiste portaali GoodNews juurde ja oh üllatust”, Kertu on seda juba korduvalt külastanud ja see on heade uudiste saatekülaliste seas erakordne. Monika toob välja GoodNewsi enimloetud lood ja viimasel ajal on suurt huvi äratanud suurmõtlejate tekstid. Viimaseks hittlooks on John Maxwelli 21 reeglit, mis aitavad maailma paremaks muuta ja see saab umbes 800 klikki päevas, mis on üsna suur arv.

Posiivitar loeb ette esimese reegli ja selleks on peegli reegel: enne kui teisi hukka mõistate, vaadake ennast. Kertu kommentaar kõlab: “Me näeme teistes seda, mis meis endas on ja kui näeme teistes halba, siis peaksime ennast vaatama, sest see on peegeldus.” Mati bluusilik versioon kõlab: “Kui mõtled mõnest inimesest, et miks selline tõbras mu teele sattus, siis vaatad peeglisse ja mõtled, et tegelikult polegi maailmal väga viga!”

Monika etteloetud valureegel ütleb, et solvunud inimene teeb ka teistele haiget, mis tema arvates on loogiline, sest sellises olukorras võib inimene vihastada nende peale, kes naeravad. Mati peab ennast võimendava peegli tüüpi inimeseks, kes näeb sulenoaga kallale tulnud inimese käes kirvest ja kuigi tema sõnul on suht raske otsustada, kas näkku sülitanud inimese käest tuleks kõigepealt küsida “Mille eest?” või lajatada kohe vastu, leiab ta, et kui inimesel on endal raske, siis pole tema halb tegu enamasti kurjusest tingitud. Monika arvates on selle tunnetamine instinkti küsimus, sest kuigi vähe, on siiski olemas ka lausa pahatahtlikke inimesi.

Kertu arvab, et inimesi peabki olema igasuguseid, ja kuigi halbade inimestega hakkama saada on raske, vajavad nad mõnikord pigem kaastunnet, sest ilmselt on neil elus paljuski halvasti läinud ja see on neid kurjaks muutnud.

Järgmine on 10 palli reegel, mis väidab, et usk inimese headesse omadustesse paneb neid oma häid külgi välja näitama. Monika on kokku puutunud mõlema äärmusega ja teab, et kui keskenduda sellele, mida inimene teeb hästi, annab see talle väikese energialaengu ja ta tahab parem olla. Mati toob näiteks Paide-Türi jooksu korraldaja Urmas Jõgi, kelle põhimõtteks on: tee asja, mida heaks pead, räägi sellest ainult head ja jälgi selle häid külgi. Mured ja probleemid on saatejuhi arvates selleks, et neid parandada, rääkimiseks ja tunnetamiseks on head asjad.

Edasi tuleb Bobi reegel, mis ajab Monika naerma: ´”Kui Bobil on probleeme kõigi teda ümbritsevate inimestega, siis suurim probleem on Bob.” Ka tema seltskonnas on olnud üks Bob, kes leiab kõigis probleeme ja ei saa aru, kas ta ongi selline või tahab tegelikult head. Muretsema paneb see, et kõrvalseisjad ei taha Bobi eest vastutust võtta ehk tema tegevust blokeerida.

Mati tahab Kertult kuulda, et kas too on ka kohtunud inimesega, kelle puhul on nähe, et tal on konfliktid kõigiga. Saatekülaline arvab, et võib-olla on sel inimesel oma roll, näiteks pingete hoidmisel, aga võib-olla on ta lihtsalt oma ametis hea ja seepärast on ta endiselt teiste närve rikkumas.

Saatejuht toob välja tuntud ütlemise, et inimesed võetakse tööle ametioskuste pärast, lahti lastakse isikuomaduste pärast ning nendib, et lõppude lõpuks on isikuomadused olulisemad kui professionaalsus. “Kui pole just 1944. aasta, kus on ainult üks inimene, kel tuumapomm on peas,” toob ta erandi.

Monika lisab, et on alati soovitanud lobbitööks võtta inimesed, kel on võime teisi armastada, sest need suudavad teistega paremini sidet leida. Teisele kohale asetaks ta hariduse ja kolmandale suhtlemisoskuse.

Eelviimane saates jutuks tulev reegel on Monika sõnul pisut teistmoodi kui eestlaste “Sõpra tuntakse hädas.” Nimelt väidab rõõmustamise reegel, et tõelise suhte tugevust näeb mitte ainult selles, kui ustavad oleme sõpradele siis, kui nad on hädas, vaid ka selles, kui siiralt me rõõmustame, kui nad on edu saavutanud. Kertu arvates on sõprus keeruline protsess, mis paneb proovile nii heas kui halvas, kuid üksteise õlal nutmine pole see õige sõpruse tunnus. Mati hinnangul lähtub see sõbra hädas tundmine sellest, et too peab olema valmis ohvriks, kaasa rõõmustamine aga tähendab kadeduse puudumist, mis on saatejuhi arvates tähendab ka kurjuse puudumist. Tema on koos pastor Joel Raasikuga otsinud piiblis puhta kurjuse lätet ja leidnud, et see peitub kadeduses — kui muul kurjusel on eesmärk, siis kadeduse puhul inimene ei taha, et teisel hästi läheks, seega otsest eesmärki polegi.

Saate lõpetab ligipääsetavuse reegel: kui suudate olla teie ise, siis aitab see teistel ennast teiega vabalt tunda. Monika sõnul on mõne inimesega mugav olla, teisega on see ebamugav, mõnega käib sootuks piiks, seepärast keskendub ta suheldes nendele, kes on rõõmsad, sest nemad tunnevad ennast hästi. Kui ta läheb ärisuhetesse, kõlab Mati “Ära ratsionaliseeri!”, mis on kaassaatejuhi arvates hea ütlus ja siis kiidab Kuma raadiomeees Jaan Tättet, kes on nii avalikkuse eeskui ka tavaelus ühesugune, seega tore. Mati leiab, et Tätte on kahe jalaga maas ja elus jõudnud sellele kaugusele, kus teesklust pole vajagi. “Mees saab meheks siis, kui ta suudab olla tema ise ja suur võlu on see, et teistel on temaga hea olla.”

Sellega on järjekordne heade uudiste saade läbi, Monika kutsub kõiki külastama portaali GoodNews, Kertu lubab TV3 tegemistega kursis hoida ja Mati laseb kõlada laulul toredast Kertust. Saadet saab kuulata Kuma raadio eetris neljapäeval kell 11.20 ja kordusena pühapäeval kell 15.

KUULA SAADET!

GoodNews Kuma raadios 10.september 2015Kertu Jukkum

GoodNews Top20

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews